Stavangeri eestlased laulavad Eesti Norras suuremaks

Autor: Anneli Andersen

Statistikaamet kirjutas Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva eel, et välismaal elavaid eestlasi on maailmas kokku 192 tuhat. Väga palju ühe väikse riigi kohta, kus elab vaid 1,3 miljonit elanikku.

Norras elab Välisministeeriumi andmetel umbes 5-6 tuhat eestlast. Siin Stavangeris Norra läänerannikul ehk umbes pooltuhat neist. Eestlased Stavangeris Facebook’i grupis on igal juhul 350 rohkem-või-vähem aktiivset liiget. Suurem osa neist püsivalt Norras elamas, aga mõned tööga seoses Eesti ja Norra vahet pendeldamas.

Minu nimi on Anneli Andersen, ja olen üks Stavangeris elavatest eestlastest. Minu lugu on väga sarnane paljude teiste sarnaste lugudega üle maailma. Kohtasin oma norrakast abikaasat, armusime ja abiellusime, jätsin Eesti kodu ja töö, kolisin Norra ning õppisin selgeks norra keele. Täna aitan oma ettevõttega Export2Norway Eesti ettevõtjaid Norra turul.

Et Norra pole see riik, kuhu eestlased peale teist maailmasõda suurte kogukondadena pidama jäid, siis kohtab siin pigem harva eestlasi, kes juba mitmendat põlve Norras elavad. Nii ongi suurel enamusel meist oma uuema aja lugu Norra jõudmisest rääkida. Üks tuli siia õppima, teine tööle, kolmas lihtsalt õnne otsima, neljas kohtas eluarmastust. On neid, kes on Norras elanud juba rohkem kui 30 aastat, aga jagub ka neid, kel alles esimene-teine aasta käimas.

Minu jaoks kõige huvitavamad on ehk nende inimeste lood, kes peale lühemat või pikemat aega Norras on tagasi Eestisse kolinud, et paari aasta pärast uuesti tee Norra leida. Sest eks sellega ole nii, et kui fjordid juba kord südames, siis ega neid sealt enam nii lihtsalt välja ei saa. Eriti siin Stavangeris – linnas, mida turismiajakirjad kaunilt väravaks fjordidesse kutsuvad.

Foto: Stavangeri Eesti Segakoori proov ühes dirigent Hirvo Survaga Norras Stavangeris 2018. aasta oktoobris.

Minu esimene kohtumine teiste Stavangeris elavate eestlastega toimus 24. veebruaril 2018. aastal. Pidulikul ja sini-must-valgest meeleolust laetud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval. See päev ja pidu on mulle hästi meelde jäänud ka seetõttu, et olime vaid kolm nädalat varem oma norrakast abikaasaga abiellunud ja äsja pikalt pulmareisilt tagasi Norra jõudnud. Uus oli riik ja uus oli perekonnanimi, keel vajas alles omandamist ja uued sõprussuhted loomist.

Mäletan, et Eesti Vabariigi sünnipäevapeo meeleolu oli ülev ja peoks renditud ruumid olid eesti keelt kõnelevaid inimesi puupüsti täis. Jagasime oma Norra sattumise lugusid ja vahetasime kontakte. Sel samal peol liitusin ka Stavangeri Eesti Segakooriga, mille sünniajaks võibki lugeda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, ja käivitajaks Stavangeri eestlaste suurt soovi peagi koos Laulupeol laulda.

Suurest plaanist Laulupeol laulda ei jäänud kõrvale ka meie norrakatest ja teistest rahvustest kaaslased. Sest just nii toimub rahvademokraatia ja integratsioon selle sõna kõige kaunimas tähenduses. Mul on sellest ajast meeles üks tore õhtu meie Norra kodus, kui panin oma abikaasale suurel ekraanil mängima Tõnis Mägi Koidu 2014. aasta Üldlaulupeolt. Üleva emotsiooni pealt otsustas mu norrakast abikaasa, kes tol hetkel oskas vaid mõned üksikud sõnad eesti keeles, et tema tahab ühes meiega järgmisel suvel laulukaare all laulda.

Ja seda me kõik koos tegimegi, Stavangeris elava eestlase ja koorijuhi Kersti Ala-Murr juhtimisel. Kersti oli siis ja on ka täna Stavangeri Eesti Segakoori hing ja eestvedaja. Eesti patrioodi ja tugeva koorijuhina pani ta laulma ka kõige karusemad meie seast. Õpetas meie norrakatest ja teistest rahvustest kaaslastele, kuidas kaunis eesti keeles laulda. Ning pani nad seejuures hindama ning armastama ilusat ja võimast Eesti koorimuusikat.

Kahekümne kuue Norras elatud aasta jooksul on Kersti palju erinevaid kontserte andnud. Nii ooperilaulja kui koorijuhina, üle kogu Norra, kogudes sellega kuulsust nii Eesti muusikale kui Eestile laiemalt. Koorijuhina lööb Kersti aktiivselt kaasa ka Norra Kooriühingu töös, mis toob meid järgmise suursündmuse juurde, mille hing ja eestvedaja Kersti on.

Nimelt on 22. aprillil 2023 Stavangeris, Norra nafta-pealinnas, toimumas tõenäoliselt aegade suurim Eesti-teemaline kultuurisündmus Norras. Sajad norrakad ja teiste rahvuste esindajad kogunevad Stavangeri kontserdimaja lavale ja esitavad Eesti heliloojate Cyrillus Kreek’i, Rene Eespere ja Heino Elleri loodud imelist muusikat. Seda kõrvuti Norra läbi aegade kuulsaima helilooja Edvard Grieg’i loominguga.

Ühes Norra kooridega on laval Rahvusooper Estonia Poistekoor ja kümmekond Stavangeris elavat eestlast. Kontserdi peapeadirigent on meie oma Hirvo Surva. Tundub uskumatu? Aga just nii ägeda projekti võttis vedada Stavangeri eestlane ja koorijuht Kersti Ala-Murr.

Kui keegi oleks mulle eelmisel kevadel öelnud, et aasta pärast laulame Stavangeri kontserimaja laval, siis ma oleksin selle peale vaid muianud. Aga eks umbes samamoodi kirjeldab oma Laulupeol laulmise kogemust minu norrakast abikaasa. Sest mis on tõenäosus, et üks nooremapoolne Norra mees satub ühes 29 tuhande koorilauljaga laulma eestlastele pühal Laulupeol?

Aga just seda me tegime, Stavangeri eestlase Kersti Ala-Murr juhtimisel. 30+ lauljat kooris, enamus eestlased ja norrakad, aga lisaks ka üks portugallane ja üks serblane. Tõeliselt äge seltskond, keda lisaks muusikale ühendab eestlaseks ja Eesti-sõbraks olemine, ning eestluse hoidmine siin Norras.

Foto: Stavangeri Eesti Segakoor Tallinnas Üldlaulupeol 2019. aasta juulis.

Koori tegemisest ei jäänud kõrvale ka meie kooripere lapsed. Neile tekkis oma mudilaskoor ja huviring täiskasvanute segakoori kõrvale. Ning et lapsed on lapsed, siis tuli sedagi ette, et vahel sai ühes lastega klaveri all lauldud. Nagu ühelt juures olevalt pildilt näha :-)

Koorijuhi Kersti Ala-Murri kõrval tahan ära märkida veel kaks eestlasest muusikut, kelleta Stavangeri muusikaelu oleks oluliselt vaesem (olnud). Esiteks, Eesti üks parimaid akordioniste Jaak Lutsoja, kes lisaks laulmisele on meie Stavangeri Eesti Segakoori mitteametlik klaverisaatja. Teiseks viiuldaja Mari Poll-Novakovic, kelle kõrval oli siiras au laulda, ja keda alati imetlusega Stavangeri kontserdimaja laval vaatamas käisime. Töötas Mari ju tol ajal kontsertmeistrina kuulsas Stavangeri Sümfooniaorkestris.

Huvitava kokkusattumusena kujunes Stavangeri Eesti Segakoori üheks esimeseks avalikuks etteastumiseks kaasalöömine ETV100 üheslaulmise peol. Tallinna Lauluväljakul 2018. aasta 20. augustil, ühes Kihnu Virvega meid suurel ekraanil sisse juhatamas. Stavangeri eestlaste laulda jäidki Merepidu (Meri on, meri jääb, meri olema peab) ja Ta lendab mesipuu poole, millest viimast saime juba vähem kui aasta pärast kooriversioonis laulukaare all laulda.

Filmisime oma ETV100 üheslaulmise lood üles legendaarsel Stavanger-Tau praamil, mis tuttav kõigile vanasti Preikestolen'ile suundunud kohalikele ja turistidele. Ja just nimelt vanasti, sest täna sõidame Preikestolen'ile, Norra ühele enim külastatud vaatamisväärsusele läbi 14,3 km pikkuse ja maailma sügavaima merealuse tunneli. Et siis poolteist tundi üles mäkke matkata, ja 600 meetri kõrguselt Norra enim pildistatud vaadet kaunile Lysefjord’ile nautida.

Lisaks Norra nafta-pealinna tiitlile on Stavanger olnud ka Euroopa Kultuuripealinn. Siin on toimunud Arvo Pärdi muusika nädal, ja esinenud paljud tuntud Eesti muusikud. Alates Tõnis Mägist ja Kadri Voorandist kuni Mari Polli, Henry-David Varema ja Mihkel Polli kammerorkestrini välja. Stavangeris on Arvo Pärdi muusikat dirigeerimas käinud Tõnu Kaljuste, ja juba mõne nädala pärast tervitame Stavangeri kontserdimaja laval Hirvo Survat ühes Rahvusooper Estonia Poistekooriga.

Ma arvan, et ainult teine välismaal elav eestlane saab päriselt aru, mis tunne on Eestist eemal olla, ja millise tähenduse omandab mujal elades kõik Eestiga seonduv. Seejuures pole kaugeltki mitte vähe tähtis meie soov hoida tugevat sidet Eestiga, olgu siis läbi laulmise, üleilmakooli või muude toredate tegemiste.

Mis tuletab mulle meelde sügaval Covid ajal toimunud Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva tähistamist siin Stavangeris. Kümme Eesti naist 1-meetriste vahedega pika laua taga ühes Stavangeri parimas restoranis. Laulmisest võisime tol ajal üksnes unistada, aga Eesti Vabariigi sünnipäev sai vääriliselt tähistatud. Tol korral küll ilma kaaslasteta, kuna kehtinud Covid piirangud ei lubanud meil paraku rohkem kui kümnekesi koguneda.

Tulles tagasi Eesti suuremaks laulmise juurde, siis ehk ongi see eestluse hoidmine ja integratsioon selle sõna kõige paremas tähenduses. Läbi muusika ja laulmise tutvustame Eesti kultuuri oma Norra perele ja sõpradele, ning kutsume nad endaga kaasa Laulu- ja Tantsupeole. Ning nüüd juba 22. aprillil 2023 toimuvale kooride suurüritusele Stavangeri kontserdimajas, mida dirigeerib Hirvo Surva ja kus norrakatega koos on laval eestlased. Lisaks Rahvusooper Estonia Poistekoorile ka kümmekond Stavangeris elavat eestlast, andes oma osalusega projektile hoopis isiklikuma ja suurema tähenduse oma norrakatest sõprade ja tuttavate jaoks.

Üks on kindel, paistku päike või sadagu vihma, Eesti lipp saab Eesti pühade ajal Norra majale alati välja pandud. Ja kui on võimalus Eestit Norras suuremaks laulda, siis lauljate ja koorijuhtide taha asi siin Stavangeris, Norra läänerannikul kindlasti ei jää :-)

Foto: Stavangeris elav eestlane ja selle loo autor Anneli Andersen ühes oma norrakast abikaasa Aadne Andersen'iga Laulupeo rongkäigu eelses ootusärevuses.