13. hooaeg ja suurim lavalaud - Oslo Viikingid jõudsid “Iseoma” peole
Oslo Viikingid lõpetasid just oma kolmeteistkümnenda hooaja Norra pealinnas ning väisasid Tallinnas peetud “Iseoma” pidu kahe rühmaga - nais- ja segarühm. Muljeid jagavad Oslo Viikingite kauaaegsed tantsijad, Maria Djomina ja Helen Suurna-Garcia.
Nagu paljude teiste väliseesti tantsurühmade puhul, on ka meie, Oslo Viikingite, edasiviivaks jõuks soov oma emakeeles rääkida ning koos tantsida. Muidugi anname oma panuse ka sellesse, et Eesti kultuuri ja rahvatantsu traditsioone väljaspool kodumaad edasi kanda.
Ettevalmistused XXI tantsupeoks “Iseoma” algasid Oslo Viikingitel juba poolteist aastat enne pikka proovi- ja etenduste nädalat Tallinnas. Selle aja sisse mahtusid lugematul hulgal proove, laagreid, erinevate logistiliste lahenduste loomist ning muud tantsu- ja sellega kaasnevat igapäevaelu korraldamist.
Kuid kui tantsukingad lõpuks staadionumuru puutusid ja publik kontserdi alguseks tribüünidel istus, polnud kellelgi meist enam meeles väljakutsed, mida peole jõudmiseks teinud olime. Koos olime tantsiv tervik, Eestis ja välismaal elavate tantsijate ühtehoidev kogukond, oma näo ja rütmiga. Igaüks iseoma moodi, kuid ühise tantsupeo õnnestumise nimel kõik koos ja igaüks eraldi pingutamas, nagu seekordse laulu- ja tantsupeo motogi ütles.
Kas tantsupeo unistus saab tõesti teoks kahe rühmaga?
Teekonnal “Iseomani” ei õppinud me ainult tantsusamme, vaid ka üksteist, iseennast ja eesti rahvatantsu traditsioone põhjalikumalt tundma. Lähenev pidu motiveeris meiega liituma enam kui kümmekond uut tantsijat, nii et tantsupeole eelnevat hooaega ei alustanud me enam ainult segarühmana, vaid esmakordselt suisa kahe rühmaga - nii sega- kui ka värskelt loodud naisrühmaga.
Oli uusi tulijaid, kes polnud varem rahvatantsuga kokku puutunud, ja neid, kellele tantsimine oli juba lapsepõlvest tuttav. Koos harjutasime ja õppisime, naersime ja harjutasime veel, kuni tantsud kõigil ühtemoodi selgeks said. Talvel salvestasime kõik tantsud ka videosse ja saatsime üleilma liigijuhile Agne Kurrikoff-Hermannile ülevaatamiseks ja tagasiside saamiseks. Kui märtsi alguses mõlema rühmaga tantsupeol esinemiseks kutse saime, jätkus töö juba veelgi hoogsamalt, et tantsud tõesti ühiselt hingama hakkaksid ning Kalevi staadionile proovidesse jõudes juba ka mõned tantsupeo mustrid kodus eelnevalt selgeks oleksid õpitud. Nagu ikka suurte asjade puhul - mida lihtsama mulje nad lõpuks jätavad, seda suurem töö seal taga on. Ja muidugi ka rõõm.
Oslo Viikingite juhendajaks on algusest peale olnud Raido Bergstein. Raido on meil ka ainus tantsu-viiking, kes päriselt Norras ei ela. Vähemalt kord kuus, ühel pikal nädalavahetusel käib ta Norras juba 2013. aastast eesti rahvatantsu õpetamas. Muul ajal elab Raido Eestis ja töötab Eesti Tantsuagentuuri juhatajana. Muideks, 2025. a veebruaris pälvis Raido Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia, millega tunnustati tema aastatepikkust tööd noorte tantsuloomingule võimaluste loomise ja tantsupubliku kasvatamise eest Koolitantsu peakorraldajana.
Tema kogemus, pühendumus ja siiras armastus rahvatantsu vastu on olnud hindamatuks toeks ka Oslo Viikingitele, hoides nende tantsudes hinge sees isegi siis, kui vahemaad, keeled ja ajagraafikud seadsid teele tõkkeid.
Terve rühmatäis uusi tantsijaid ja meie esimene norra poiss Anders
Tantsupeo ettevalmistuste eel liitusid meiega teiste seas ka eestlanna Laura ja tema elukaaslane, norralane Anders, keda tantsijad kiiresti koduselt Andreseks kutsuma hakkasid.
Laura on mitmekülgse taustaga tantsija, kes on tegelenud nii iluuisutamise, kui ka idamaiste tantsudega. Rahvatants oli talle midagi uut ja põnevat – väljakutse, mille ta rõõmuga vastu võttis, kui ta meiega liitus.
Meie uuel Andresel varasem tantsukogemus puudus, rääkimata eesti keele oskusest. Olime siiani võtnud seisukoha, et tunnis räägime eesti keeles ning kuigi nüüd lisandusid aeg-ajalt ka inglisekeelsed laused, näitas Andres üles eesti rahvatantsijale kohast sitkust ning õppis teiste järgi kiiresti õigeid tähelepanekuid tegema. Kuigi keerulisemad tantsukirjeldused jäävad talle ilma tõlkeabita veel arusaamatuks, siis “Tuljak” on selge, “käed rusikas puusa” ning “esimene takt ja teine takt” on eesti keeles samuti klaarid ja esimest korda tantsupeol nüüd samuti tantsitud.
Oslo Viikingid ja tantsupidu "Iseoma": üheskoos tantsides
Oslo Viikingite osalemine XXI tantsupeol "Iseoma" kinnitas taas, et rahvatants ühendab inimesi sõltumata vanusest, rahvusest, keelest või mistahes erinevustest. Tants on universaalne keel, mis räägib otse südamesse. Tantsupidu tõi kokku eestlased ja Eestiga seotud inimesed üle maailma, sulatades nad ühises rütmis liikuvaks tantsupereks.
Oslo Viikingid soovivad südamest tänada kõiki, kes meie teekonna võimalikuks tegid: juhendajat, toetajaid, pereliikmeid, sõpru, tantsupeo korraldajaid ja meie üleilma liigijuhti. Kuigi naasime tantsupeolt Eestist ehk väsinuna, on meie südamed täis tänutunnet ja uued tantsuseiklused juba planeerimisel.
Nüüd tuleb suvi ja Oslo Viikingid lendasid üleilma laiali. Aga nagu ütleb tantsupeo nimi "Iseoma", on igaüks meist ainulaadne, kuid tantsus saame kokku ühtseks, ühes taktis löövaks südameks.
Sügisel proovisaalis kohtume!
