Moonika Siimets: Kaks tundi õnneni | Global Estonian

Moonika Siimets: Kaks tundi õnneni

Asukoht: 
Soome
Kategooria: 
Eestisse naasmine

"Hommik Anuga" saates räägib režissöör Moonika Siimets oma uue filmi "Kaks tundi õnneni" valguses, millised on elu rõõmud ja valud Soome õnne otsima läinud eestlastel.

"Mulle tundus, et see pole kuigi keeruline teema, sest eestlasi on Soomes nii palju ja küll ikka keegi tahab rääkida," räägib Moonika Siimets. Tegelikult oli aga naise sõnul kohutavalt raske leida inimesi, kes päriselt tahavad rääkida, mida nad tunnevad ja mõtlevad. "Väga lihtsalt näidatakse kodu ja lapsi nagu paraadmundrit."

Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid lugusid. Naise sõnul ei saa Soomes elavaid eestlasi ei ühtlustada ega neist stereotüüpe luua. "On inimesi, kes ütlevad, et on surmatunnini tänulikud Soome riigile, ja neid, kes tunnevad ebaõiglust ja diskrimineerimist," tõdeb režissöör.

Arvatakse, et eestlased lähevad Soome tegema töid, mida soomlased ise teha ei taha. Samas on eestlased seal ka väga põnevate ametite peal. "Me ei saa unustada, et seal on ka arste ja firmajuhte. Üks tüdruk, keda filmida tahtsin, oli kullakaevanduses tippspetsialist," toob Siimets näite.

Vahel tundub Siimetsa sõnul olukord kahe riigi vahel paratamatusena. "Mõnikord tuleb kurbus peale. See võib olla inimväärne ja turvaline elu, teisalt on su juured, lähedased mujal. Mingeid asju saab ainult teine eestlane mõista. Oledki kahe tule vahel kogu aeg," räägib ta.

Siimets tegi Soomes palju intervjuusid, mille läbi sai aimu tänapäeva ühiskonna kriipivast probleemist - inimeste sisemisest tühjusest. "Materiaalne on loomulikult oluline, aga oma hinge eest peab ka hoolt kandma, on see siis Eestis või Soomes," sõnab naine.

Kõige kurvem on tema sõnul juurtetus ja eriti kardab ta nn teise põlvkonna pärast. "Täiskasvanutel, kes on läinud, on identiteet ja valikud paigas. Teine põlvkond ei pea end enam eestlasteks, nad käivad soome koolis ja teavad, et mida rutem soome keele omandavad, seda rohkem võimalusi on neil tööpõllul."

Soome tööle läinud Eesti mehi Siimets kalevipoegadeks nimetada ei taha. "Kui räägid nendega Soome laeval, on vahel tunne, nagu oleks sõtta minek. Ilusad Eesti ja Vene mehed parimas elujõus lähevad ja tulevad. Kui nendega rääkima hakata, saad aru, mis seal taga on. Ei taha neile seda hinnangut anda," ütleb režissöör.

Trailer:

 

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere -vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Moonika Siimetsa uus dokumentaalfilm “2 tundi õnneni” räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest.

Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.