“Millal sa Eestisse tuled?” ÜENV noordelegaat Brenda lugu

„See pole ju normaalne, et pühapäeval pole isegi apteegid lahti.“ Olime sõbrannadega teel muusikali vaatama ja üks neist oli suutnud endale külmetushaiguse hankida, ilmselt minu ja teise sõbranna käest, aga see selleks. Põhiline oli see, et nad olid mul külas ja me tegime koos asju, mida ma polnud varem Viinis teinud. Selliseid hetki ei tule kahjuks tihti ette ning see pani mind mõtlema: miks käin mina tihedamini Eestis kui minu sõbrad ja sugulased Viinis?

„Millal sa jälle Eestisse tuled?“ on küsimus, mida olen viimase pea kaheksa aasta jooksul väga tihti kuulnud. Kui mu arvutused ei valeta, siis alates 2019. aastast olen Eestis käinud 20 korda. Mõni käik on piirdunud nädalavahetusega, teinekord olen lähedaste juures viibinud nädalaid järjest. Samal ajal olen võõrustanud sõpru ja sugulasi umbes 15 korda. Tundub, et tegelikult peaksin hoopis mina olema see, kes küsib teistelt, millal nemad mulle külla tulevad.

Linnulennult on Tallinn Viinist sama kaugel kui Viin Tallinnast, sest kaugus on sümmeetriline ega olene sellest, millisest punktist või mis suunas seda arvutada. Aga inimesed ei mõtle nagu matemaatilised valemid ega robotid ning meie tajume vahemaid teisiti. 1980. aastal uurisid Sadalla, Burroughs ja Staplin, kuidas orientiirid (reference points) mõjutavad inimeste ruumitaju. Nad tegid viis katset ja leidsid, et inimesed võivad tajuda kahe koha vahelist kaugust erinevalt sõltuvalt sellest, kummast kohast nad alustavad. Kui sihtpunktiks oli tuntud koht, tundus vahemaa lühem kui vastupidises suunas. See näitab, et meie kaugustaju ei sõltu ainult tegelikust vahemaast, vaid ka sellest, kui tuttavad või olulised erinevad kohad meie jaoks on.

Nii võibki juhtuda, et mu lähedaste jaoks tundub Viin palju kaugemal kui minu jaoks Tallinn või Viljandi. Kuna olen nende kohtade vahel liikunud juba aastaid, tunduvad vahemaad minu jaoks täiesti loomulikud, samas mõistan ma oma lähedasi, kelle jaoks võib reis Austriasse kohutavalt pikana näida. On ju näiteks Eestiski tallinlaste jaoks Tartu palju kaugemal kui tartlaste jaoks Tallinn.

Vaade Tallinnale lennuki õhkutõusu ajal

On arusaadav, et kõigil ei ole võimalik reisida, olgu siis põhjuseks majanduslik olukord, tervis või midagi kolmandat, kuid väga tihti on küsimus lihtsalt tahtmises. Mulle väga meeldib Eestis käia, näha oma peret ja sõpru, veeta aega looduses ning külastada Eesti artistide kontserte. Samal ajal sooviksin näha ka teisi kohti maailmas. Rahalised ja ajalised ressursid on piiratud ning tihti tuleb langetada keerulisi otsuseid.

Viimastel suvedel on mul olnud privileeg veeta pea kaks kuud Eestis, kuid kui ma peaksin lõpuks leidma töökoha, jääksid sellised spontaansed ja pikemaajalised Eestis viibimised kindlasti harvemaks. Austrias on seadusega ettenähtud viis nädalat puhkust aastas ning see, kuidas ja kus need nädalad veeta, pole üksnes minu otsus.

Puhkuse kodumaal veetmise ja seal mitteveetmisega kaasneb mõlemal juhul süütunne. Raske on perele öelda, et sel suvel me üksteist ei näe, samal ajal on raske öelda ka elukaaslasele, et kas me võiksime Namiibia asemel veeta jälle kolm nädalat Eestis. Aga see, et ma Eestisse ei lähe, ei pea tähendama, et ma sõpru ja peret ei näe. Lennukid lendavad ju mõlemas suunas ja kes lennata ei soovi, sellele pole ka mööda maad reisimine teab mis pikk ettevõtmine, olgu siis tegu auto, rongi või bussiga. Kõik on perspektiivide ja prioriteetide küsimus.

Sõbrannadega koos Viinis uusi ühiseid mälestusi loomas.

Põhjuseid välismaal elavaid lähedasi külastada on mitmeid. Siin on väike ülevaade mõnest neist.

Turistina reisides näeme kohti ühe nurga alt, aga välismaal elavaid lähedasi külastades avaneb tihti täiesti uus maailm. See on võimalus heita pilk kohaliku inimese ellu. Kui mõni asi, näiteks Austrias pühapäeviti kinni olevad poed, tundub turistile tüütu ja mõistmatu, siis kohaliku elanikuna saan paremini selgitada ka selle plusspoolt.

Küllatulijale on tihti boonuseks tasuta öömaja ja toit. Olenevalt sihtkohast on toit ja ööbimine ühed suuremad väljaminekud ning sõpru külastades vähenevad need kulud märkimisväärselt. Kui võimalik, üritan külalisi oma kodus majutada ja neile süüa pakkuda. Nagu Leopold juba laulis: „Hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring. Kui tahad, tule alati, ma ootan aken avali.“

Väljaspool meie tavalist keskkonda loodud mälestused jäävad meiega pikemaks ajaks. Need korrad, kui keegi on mul külas käinud, on toonud mu ellu hetki, millele mõtlen ikka ja jälle tagasi. Mul on olnud võimalus pühendada rohkem aega oma kallitele inimestele, sest Eestisse minnes on alati vaja lühikese aja sisse mahutada nii palju tegemisi kui võimalik. Tihti juhtub nii, et mõne sõbra jaoks jääb aega vaid paar tunnikest. Küllatulijaga saan aga Viinis mitme päeva jooksul põnevaid tegevusi ette võtta.

Ka võõrustaval osapoolel on põhjust külalisi kutsuda. Pärast pikemat aega välismaal elamist tekib ajapikku täpselt samasugune rutiin nagu Eestis elades ning külaliste vastuvõtmine annab võimaluse oma tavapärasest mullist välja tulla ja uusi kohti avastada. Kui mu sõbrannad oktoobri esimese nädala Viinis veetsid, käisime koos näiteks muusikali vaatamas ja Austria rahvusraamatukogus. Need olid asjad, mida olin ka varem mõelnud teha, kuid sõbrannade külaskäik andis viimase tõuke mõtted teoks teha.

Ka võõrustaval osapoolel on põhjust külalisi kutsuda. Peale pikemat aega välismaal elamist tekib ajaga täpselt samasugune rutiin nagu Eestis elades ning külaliste vastuvõtmine annab võimaluse oma tavapärasest mullist välja tulla ning uusi kohti avastada. Kui mu sõbrannad oktoobri esimese nädala Viinis veetsid, käisime koos näiteks muusikali vaatamas ja Austria rahvusraamatukogus. Need olid asjad, mida ma olin mõelnud ka varasemalt teha, kuid sõbrannade külaskäik andis viimase tõuke mõtted ellu viia.

Sõbrannade külaskäik viis mind esimest korda Austria Rahvusraamatukogu Prunksaali ja Volksoperisse.

Väljaspool Eestit elamine võib olla üksildane ja võimalusi eesti keeles rääkida napib. Kui sul on välismaal elavaid sõpru, keda sa pole ammu näinud, siis kirjuta neile ja uuri, millal oleks hea aeg külla tulla. Paki kaasa tahvel Kalevi šokolaadi, päts musta leiba, pakk kama või midagi muud eestipärast. Kaotada pole midagi, võimalusi uusi asju kogeda on aga lõputult!