Miks Eesti tundus nagu kodu: prantsuse inseneri teekond TalTechist Rail Balticusse

*Artikkel on avaldatud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ja selle autor on Alexander Chanadiri 

Brendan Pasco Rajalo jaoks ei olnud Eesti kunagi lihtsalt riik kaardil; Eestiga seostusid ka perekonnalood, suvised külaskäigud Tartusse, pooleldi kuuldud, kuid mitte kunagi unustatud keel ja lõpuks ka koht, kus teha karjääri ja luua ühtekuuluvustunne.

Rajalo, 29-aastane prantsuse-eesti tsiviilehituse insener, kes on sündinud ja kasvanud Prantsusmaal, tuli esimest korda Eestisse Erasmuse vahetussemestri raames Tallinna Tehnikaülikooli, tuntud ka kui TalTech. Nüüd, aastaid hiljem, on ta naasnud Eestisse, et alustada uut peatükki oma elus, töötades Rail Baltica – ühe piirkonna kõige ambitsioonikama taristuprojekti – ehitusinsenerina.

Intervjuus rääkis ta perekondlikest juurtest Elvas ja Tartus, tsiviilehituse õpingutest Eestis, kuuluvuslikust tõmbest ja sellest, miks Rail Balticu kallal töötamine on midagi enamat kui lihtsalt üks inseneritöö.

Teil on eesti juured. Kas võiksite meile neist rohkem rääkida?

Minu perekond on pärit Elvast ja mu ema on sündinud ja kasvanud Tartus. Hiljem õppis ta Tallinna Kunstikoolis ja töötas mitu aastat Tartus, enne kui kolis Prantsusmaale.

Minu isa poolelt on mu perekond pärit Bretagne’ist, mis loob huvitava kultuurilise segu põhjamaistest ja keldi mõjutustest.

Kuigi kodus ei räägitud igapäevaselt eesti keelt, hoolitses ema alati selle eest, et ma oleksin oma eesti juurtega seotud. Lapsena käisin peaaegu igal aastal oma perel Tartus külas ja kuulasin lugusid Eesti ajaloost, kultuurist ja igapäevaelust erinevatel aegadel riigi minevikus.

Ma arvan, et see seos on loomulikult kujundanud seda, kuidas ma tänapäeval Eestit näen – mitte ainult kui osa minu perekonna ajaloost, vaid ka kui riiki, mida ma olen alati isiklikult lähedaseks pidanud.

Kas see seos mängis rolli sinu otsuses tulla Erasmuse vahetussemestriks TalTechi?

Sel ajal õppisin Pariisi ESTP-s, Prantsuse insenerikoolis, mis on spetsialiseerunud ehitusele ja taristule.
Kahjuks ei olnud olemas vahetuspartnerlust Tallinna Tehnikaülikooliga. Kuna mul oli soov välismaal õppida, et parandada oma inglise keelt ja saada rahvusvahelisi kogemusi, hakkasin tõsisemalt mõtlema Eesti ja TalTechi peale.

Selle asemel, et valida mõni teine sihtkoht, otsustasin võtta ühendust mõlema ülikooli rahvusvahelise bürooga ja aidata luua nende vahel partnerlust. Paar kuud hiljem allkirjastati ametlikult Erasmuse vahetusleping ja mul oli võimalus saada esimeseks üliõpilaseks, kes programmis osales.

Minu jaoks oli see nii isiklik kui ka sümboolne kogemus. Olin uhke, et sain luua sideme kahe kooli vahel ning teatud mõttes propageerida Eestit ja TalTechi oma ülikoolis Prantsusmaal.

Milline oli sinu vahetussemester Tallinnas? Millised olid sinu Eestis veedetud aja tipphetked?

See oli uskumatult huvitav kogemus.

Kui ma esimest korda kursusi valisin, ei olnud palju teedeehitusega seotud õppeaineid, mis oli minu peamine eriala Prantsusmaal. Esialgu registreerusin keskkonnatehnika, rahanduse ja muude sellega seotud valdkondade erialadele.

Kui ma aga TalTechi jõudsin, avastasin kohaliku tsiviilehituse programmi „Teedeehitus ja geodeesia“, mis äratas kohe mu tähelepanu. Pärast seda, kui olin seda ülikooliga arutanud, lubati mul oma õppeplaani muuta ja liituda sellest programmist mitme kursusega, selle asemel et jääda ainult Erasmuse õppekavasse.

See ülikooli paindlikkus oli väga oluline, sest see võimaldas mul õppida vahetult koos eesti üliõpilastega. Kuigi minu eesti keele oskus oli veel piiratud, olid õppejõud ja üliõpilased väga toetavad, mis muutis selle kogemuse nii väljakutset kui ka rahuldust pakkuvaks.

Jätsin alles ka mõned ingliskeelsed Erasmuse kursused, kuid eriti meeldis mulle avastada, kuidas Eestis tsiviilehitust õpetatakse ning õppida tundma kohalikke tehnilisi piiranguid ja tavasid.

Üks kogemus, mis jäi eriti meelde, oli külastus Tallinna-Tartu maanteeprojekti objektile, kus me külastasime silla ehitusobjekti ja ajutist karjääri ning rääkisime kohapeal töövõtjaga.

Ka üliõpilaselu seisukohalt oli Erasmuse kogemus unustamatu. Erasmuse üliõpilasvõrgustik korraldas palju üritusi ja väljasõite Eestis ja Soomes ning multikultuurne keskkond oli äärmiselt stimuleeriv. Pärast sellist kogemust on üsna raske naasta tavapärase rutiini juurde.

Pärast Prantsusmaale naasmist möödus kuus aastat, enne kui otsustasid pikemaks ajaks Eestisse tagasi kolida. Kas sa olid juba mõnda aega tahtnud seda teha või tuli tööpakkumine ootamatult?

Kui aus olla, siis ma arvan, et teadsin alati, et ühel päeval tulen tagasi Eestisse elama. Olen selle riigiga alati tugevat sidet tundnud.

Pärast ülikooli lõpetamist keskendusin esmalt töökogemuse saamisele Prantsusmaal, töötades kuus aastat nii era- kui ka avalikus sektoris. Seejärel tundsin, et on õige hetk teha rahvusvaheline samm.

Kui hakkasin võimalusi otsima, oli Rail Baltica ehituslepingud just sõlmitud ja ma märkasin, et projektis osalevad prantsuse ettevõtted. Minu jaoks oli see selge märk.

Olin projektiga juba Tallinna Tehnikaülikoolis õppimise ajal tutvunud, seega oli eriti põnev näha, et see liigub ehitusetapile lähemale. Ma tahtsin sellest osa saada ja nii algas minu elus uus peatükk Tallinnas.

Räägi meile oma tööst lähemalt.

Praegu töötan Rail Baltica projektis, Tallinna ja Pärnu vahelisel Allianss 1 lõigul, ehitusinsenerina.

Teen tihedalt koostööd projekteerijatega ning tehniliste ja finantsmeeskondadega, et valmistada ette ehitustööde alustamist. Kuna me töötame alliansilepingu mudeli alusel, on kõigi sidusrühmade vaheline koostöö väga oluline. Selles kontekstis on minu roll tugevalt keskendunud koordineerimisele, tehnilisele analüüsile ning ehitusmeetodite ja objekti planeerimise optimeerimise toetamisele.

Kui ehitus algab minu lõigul, tegelen ka ehitusjärelevalvega.

Kuigi mu eesti keel pole veel täiuslik, kasutan seda iga päev tööl. Projekti ametlikuks keeleks on inglise keel, kuid suhtlus on sellises keerulises rahvusvahelises keskkonnas endiselt ülioluline tegur. Prantsuse, inglise ja eesti keele oskus on tõeline eelis.

Ma hindan väga seda multikultuurset keskkonda, mis meenutab mulle mitmes mõttes Erasmuse kogemust. See on täpselt selline rahvusvaheline taristukeskkond, mida ma otsisin.

Kas sa hakkasid eesti keelt juba Prantsusmaal õppima? Kuidas sinu eesti keele oskus edeneb?

2018. aastal tundsin vajadust süvendada sidet oma eesti taustaga, mistõttu otsustasin õppida INALCO-s (Institut National des Langues et Civilisations Orientales), mis on Pariisis asuv keelte ja piirkondade õppimisele spetsialiseerunud ülikool.

Ühe aasta jooksul õppisin eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja poliitilist konteksti. See oli väga rikastav kogemus, mis võimaldas mul jõuda eesti keeles A2-tasemele. Veelgi olulisemalt aitas see mul paremini mõista oma päritoluriiki ja selle kultuurilist tausta.

Samuti võimaldas see mul hiljem Erasmuse vahetusprogrammi ajal TalTechis eesti keeles õppida.

Praegu ütleksin, et minu eesti keele tase on umbes B1-B2 ja ma kasutan Eestis olemist maksimaalselt ära, harjutades seda võimalikult palju igapäevaelus.

Samuti osalen välismaal elavatele eesti juurtega inimestele mõeldud suvelaagrites, kus me harjutame eesti keelt koos ja toetame osalejaid nii keeleoskuse kui ka Eestiga sidemete tugevdamisel.

Kas Tallinnas on suur prantsuse kogukond? Kas sul on võimalusi inimestega suhtlemiseks ja uute sõpradega tutvumiseks?

Jah, ma olen sageli üllatunud, kui tihti kuulen Tallinna tänavatel prantsuse keelt.

Loomulikult tähendab Prantsuse ettevõttes töötamine, et mul on palju prantsuskeelseid kolleege, kuid ka väljaspool tööd olen kohtunud mitmete prantslastega, kes on Eestisse kolinud rahuliku keskkonna, rohealade ja digitaalse elustiili pärast.

Minu arvates on siin suhteliselt lihtne luua uusi sidemeid. Inimesed on üldiselt avatud meelega, uudishimulikud ja valmis vestlusse astuma.

Samuti on üsna huvitav, et sellises väikeriigis nagu Eesti avastad kedagi uut kohates sageli, et teil on ühiseid tuttavaid.

Kuidas võrdled enda praegust siinviibimist kuus aastat tagasi veedetud semestriga? Mis on muutunud sinu ettekujutuses Eestist?

Loomulikult on kogemus väga erinev.

Kui tulin Eestisse Erasmuse üliõpilasena, teadsin, et jään Eestisse vaid lühikeseks ajaks, seega keskendusin peamiselt õppimisele, riigi avastamisele ja tudengielu nautimisele. Mul oli ka pikk nimekiri kohtadest, mida tahtsin külastada, ja kogemustest, mida tahtsin nende kuue kuu jooksul kogeda.

Seekord tulin ma täiesti teistsuguse mõtteviisiga, kuigi uudishimu on ikka veel väga tugevalt olemas. Nüüd keskendun rohkem sellele, et luua sügavam side riigi, selle ajaloo ja inimestega. Näiteks kavatsen sel suvel mootorrattaga läbi väiksemate Eesti külade sõita, sest tahaksin riiki aeglasemas tempos näha ja võtta aega, et tõeliselt süveneda selle maastikesse ja piirkondlikku identiteeti.

Olen ka erinevas eluetapis, nii et minu ootused on muutunud. Ma keskendun vähem sellele, et „kõike avastada“, ja rohkem sellele, et riiki sügavamalt mõista ja kogeda.

Kahjuks on ka geopoliitiline kontekst muutunud võrreldes kuue aasta taguse ajaga. Eesti on siiski jätkuvalt väga avatud oma Euroopa naabrite suhtes. On väga huvitav arutada neid teemasid kohalike inimestega ja mõista nende vaatenurki.

Minu arvates on muutunud ka see, et siinsete inimeste seas on tugevam solidaarsustunne. Maailmas, mis tundub mõnikord üha enam lõhestatuna, on see midagi, mida ma tänapäeval veelgi enam hindan.

Samuti on see tugevdanud minu ühtekuuluvustunnet Eestiga. Ma tunnen tugevat sidet selle riigi, selle keele ja eluviisiga ning hindan võimalust anda mõtestatud viisil oma panus selle arengusse.

Kas soovitaksid teistel Prantsusmaalt pärit üliõpilastel TalTechis õppida ja kui nii, siis miks?

Kindlasti.

Õppimine TalTechis on suurepärane võimalus õppida väga toetavas ja kvaliteetses akadeemilises keskkonnas. Ülikoolilinnak pakub rahulikku ja eesmärgipärast keskkonda, mis on õppimiseks ideaalne, samas kui Tallinnas leidub palju kultuurilisi ja sotsiaalseid tegevusi. Samal ajal võimaldab ülejäänud Eesti siiralt loodusega suhelda ja avastada teistsugune elutempo.

Ma arvan, et Eestil on igaühele midagi pakkuda, sõltuvalt sellest, mida ta otsib.

Kas loodad jääda pikemaks ajaks Eestisse elama?

Jah, see ongi plaan.

Ma tunnen, et olen õiges kohas, nii tööalaselt kui ka isiklikult. Eestis viibimine võimaldab mul ka jääda osa oma perekonna lähedale ja jätkata selle riigiga sideme loomist.

Pikemas perspektiivis tahaksin aidata kaasa Eesti ja Prantsusmaa vaheliste suhete tugevdamisele ning Eesti edendamisele rahvusvahelisel tasandil.

Praegu keskendun ma Rail Baltica projektile, mis hoiab mind lähiaastatel täielikult hõivatud. Pärast seda vaatan, kuidas mu tee edasi areneb, sõltuvalt uutest võimalustest ja projektidest.