Välis-Eesti tikib: raamatuaasta vaip jõuab ka võõrsil elavate eestlasteni

Piret Noorhani
VEMU peaarhivaar

2025 on raamatuaasta, millega tähistatakse 500 aasta möödumist esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Sel puhul toimub sündmusi nii Eestis kui kõikjal mujal, kus eestlasi elab. 

Üks toredamaid ettevõtmisi, mis raamatusõpru kokku toob, on raamatuaasta piltvaiba ühistikkimine. Idee autoriks oli varalahkunud Krista Aru, kes koos Mart Jagomägiga valis välja vaibale jäädvustatud raamatuloolised sündmused, ajalooliste tõdedega aitas kaasa Aivar Põldvee. Eesti raamatu loo joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas ja Sofia Lanman. Neid juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Vaip on märtsikuust peale mööda Eestit rännanud, et kõik huvilised saaksid selle loomisesse panustada.

Kevadel, enne 5. Estonian Music Weeki (EMW) otsis Torontos festivali korraldaja Väliseesti Muuseum (VEMU) ideid interaktiivseteks tegevusteks EWM külasimmanil. Raamatuaasta peakomitee liikmelt Mart Jagomägilt uurisime, kas ka Toronto eestlastel oleks võimalik vaibaprojektis kaasa lüüa. Paraku selgus, et vaiba teekond Eestis on detailideni paigas ja Toronto sinna kuidagi ei mahu. Pärast arupidamist jõudsime otsusele: Eesti vaip saab endale kaksiku, trükitakse ka teine 17-meetrine vaip, jagatakse viieks ja pannakse mööda ilma rändama. Vaibajupid liiguvadki nüüd lisaks Kanadale Austraalias, USAs, Soomes ja mitmel pool Euroopas.

Kanadas on vaipa lisaks EMW külasimmanile tikitud mitut puhku. Juunis ja juulis oli see Seedrioru suviharja pidustustel ja lastelaagris. Augustis käis vaip ära Kotkajärve Metsaülikoolis ja septembris Jõekäärul tantsulaagris Nou Pois Äläud, mida korraldab uue megaprojekti KESKUSEga seotud heategevusorganisatsioon Eesti Kunstide Keskus Kanadas. Septembris sai vaipa tikkida ka VEMU raamatuaasta üritusel „Turning Pages Through Time: A Seminar Dedicated to 500 Years of the Estonian Book and Literary Culture“, samuti Tartu College’i 55. sünnipäeval ning raamatuaasta puhul Rahvusraamatukogu ja Joonas Sildre koostatud rändnäituse avamisel. Oktoobris said vaibaprojektis kaasa lüüa lisaks eestlastele ka lätlased kahe kogukonna ühisel Oktoberfestil. Oktoobris käis vaip ära ka Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolis. Novembri alguses kohtusid Eesti haridustegelased siinsete eestlastega. Kohtumisõhtul oli tikkijaid nii kohalike kui külaliste hulgast. 8. novembril oli vaip VEMU raamatulaadaliste päralt. Tikitud on ka akadeemiliste naisorganisatsioonide koosolekutel. Ees seisavad tikkimised teistes linnades ja suurel eestlaste rahvajõulupuul Torontos. Seedriorul abistasid ja õpetasid tikkimishuvilisi Merike Koger ja Anne Remmel ning Torontos Liis Teedla, Helle Arro ja Maaja Matsoo.

Mandri-Euroopa vaibatükk alustas oma teekonda Taanis, rännates seejärel Madalmaadesse ja Šveitsi ning jõuab novembri lõpuks Saksamaale. Mõned muljed sealt. Krõõt Kaljusto-Munck Eesti saatkonnast Kopenhaagenis teatab.

„Tänu kirjanduskohvikus osalejale Lemmi Tuile oli Kopenhaageni eestlastel võimalus end ajalukku tikkida. Piltvaip tõi rahva kokku mitmeks nädalaks – nõel ja niit käisid usinasti ning kes kord proovis, see tuli ikka ja jälle tagasi. Kopenhaagenis tikiti 27. augustil, 30. augustil, 3. septembril, 6. septembril ja 10. septembril. Meestest võtsid nõela kätte suursaadik Andre Pung ja muusik Villu Veski. 3. septembril sattus saatkonnas olema ka peaminister Kristen Michal, kes käis tikkijatega juttu ajamas.

Madalmaades sai vaipa tikkida Rotterdamis raamatuaasta ürituste sarjas „Kultuuriduetid“, kus 28. septembri olid külas Tõnu Õnnepalu ja Jaan Tootsen, 11. oktoobril Urmas Vadi ja Piret Raud ja 15. novembril Lauri Räpp ja Justin Petrone. Aga tikiti ka kohalikus eesti koolis ja eesti kodudes. Vaiba liikumise eest hoolitses Kaire van der Toorn Guthan.“

Novembri alguses liikus seesama vaibatükk Šveitsi, esmalt Berni, kus koordinaatoriks on Kaja Kumer-Haukamõmm, seejärel Genfi, kus tikkimist korraldab Anna-Kristiina Pae. Järgmisena on sihikul Saksamaa: Köln, Hamburg, Berliin ja München. Vaiba liikumist koordineerib Katri Helena Hackländer.

Soomes on lühikese ajaga jõutud palju ja veelgi enam on plaanis. Vaiba teekonna eest vastutab ja tööd juhendab eesti keele ja kultuuri õpetaja Koidu Oja, kes teatab järgmist.

„Raamatuaasta vaiba teekond Soomes algas õpetajate päeval, 4. oktoobril, kui Eestikeelse Hariduse Selts koostöös Soome Eesti saatkonnaga korraldas traditsioonilise õpetajate päeva ürituse. Soomes tegutsevad eesti õpetajad kogunesid terveks päevaks saatkonda, et kõigepealt osaleda kirjandusteadlase ja -terapeudi Berit Kaschani koolitusel ning seejärel pidada õpetajate päeva lustakamas võtmes. Koolitaja Berit Kaschan andis õpetajatele palju kasulikke nõuandeid. Koolitusest jäi kõlama mõte – seni kuni kestab jutustus, kestab ka elu. Meie kirjakeele ajaloost jutustab ka eesti raamatuaasta vaip.

Seejärel rändas vaip Soome linnades Lohjas, Jyväskyläs ja Vantaas. Ees seisab tikkimine Rovaniemis ja Tamperes. Vaipa on tikkinud eesti lapsed, kodukeele eesti keele õpilased, nende vanemad ja estofiilid. Vantaas tikkisid lapsed koos Võrumaalt külla tulnud lastekirjaniku Triinu Laaniga.

Kõige massiivsem vaibakese tikkimine toimub Helsingi mardilaada tegevustoas 15.–16. novembril. Mardilaata külastab tuhandeid inimesi. Kahjuks pääseb korraga tikkima vaid kümmekond. Võib öelda, et vaibakese tikkimine Soomes on menukas, sest töötuba on soovitud korrata.“

Septembri lõpus alustati vaiba tikkimist New Yorgi Eesti Majas, kus töö kestis oktoobri lõpuni. Kokku saadi neli korda. Seejärel liikus vaip edasi Lakewoodi Eesti Majja, kuhu see jääb novembri lõpuni. Edasine teekond viib vaiba Washingtoni (detsembris) ning viimaseks peatuspaigaks enne Eestisse saatmist saab Chicago Eesti kogukond (jaanuaris).

New Yorgis osales vaiba tikkimises kokku 24 inimest, nende seas viis teismelist ja last, kes tulid koos vanematega ning lisasid samuti oma väikese, kuid südamliku panuse. Mitmed osalejad polnud ammu või üldse mitte tikkimisega tegelenud, mistõttu kulus veidi aega, et töövõtted taas meelde tuletada või selgeks saada.

Elke Liisa Lõhmus, kes vaiba liikumist USAs koordineerib, leiab, et kõige kaunim osa ettevõtmisest on võimalus koos aega veeta ja üksteist paremini tundma õppida. Ühisest tikkimisest kujuneb mitte ainult loominguline, vaid ka kogukonda ühendav kogemus, mis jääb osalejatele kindlasti meelde.

Austraalias Sydney Eesti Majas toimus 26. oktoobril Sydney Eesti Seltsi Kunsti, Käsitöö ja Etnograafia Ringi eestvõttel kohvi ja kohvikõrvasega ühistikkimine „Kutse vaibale“. Ürituse edu eest võlgneme tänu Sydney Eesti Seltsi esinaisele Ave Nukkile ja selle jäädvustajale fotograaf Esmée Okamotole. Järgmine tikkimine toimub Sydneys 16. novembril.

Kui ka sinu kogu-, selts- või sõpruskond oleks tikkimisest huvitatud, siis võta ühendust oma kogukonna aktivistidega või kirjuta e-posti aadressil piret.noorhani@vemu.ca ja me aitame vaiba sinuni toimetada.

Tikkimisega saavad hakkama kõik, kel nõel peos püsib. Vaibale on pildid värviliselt ette trükitud, kaasa tulevad vajalikud lõngad. Nõelad tuleb tikkijail endil muretseda. Õpetusi ja juhtnööre leiad veebilehelt: https://raamatuaasta.ee/et/programm/eesti-raamatu-aasta-suur-piltvaip-500-aastat-eesti-raamatut.

Tikkida saab kuni 2026. aasta veebruarini. Seejärel rändavad jupid tagasi Eestisse raamatuaastat lõpetama. Seal õmmeldakse need kokku üheks pikaks 17-meetriseks vaibaks, mis leiab endale lõpliku kodu VEMUs. Eestis tikitud vaip läheb hoiule Eesti Rahva Muuseumi.

Koidu Oja võttis Soome eestlaste kogemuse kokku nõnda: „Tikkijad on maininud, et viimati hoidsid nad lõngaga nõela peos kooli käsitöötunnis. Tikkimist alustades on jutustamist ja lugude jagamist, aga siis saabub meditatiivne rahu ja rõõm kätetööst.“ Jah tõesti, ka allakirjutanu peab tõdema, et pärast kooli käsitöötunde pole ta tikkimisega tegelenud.

On neidki, kellele raamatuaasta piltvaip oli üldse esimene tikkimiskogemus. VEMU tiimi liige Kati Kiilaspea on üks selliseid. Paari päeva eest kuulsin, et ta on nüüdseks endale kõik tikkimiseks vajalikud vahendid soetanud ja kavatseb asjaga aktiivselt tegelema hakata. Kas pole tore, et tänu raamatuaastale on tuhast tõusmas ka eesti naiste tikkimistraditsioon? 

Kuid piltvaiba aktsioon on täitnud ka ettevõtmise peamist eesmärki – õpetada eestikeelse raamatu ajalugu. Peame olema tänulikud Krista Arule ja kõigile teistele, kes selle väärt ettevõtmise käima lükkasid. VEMU tänab koostöö eest RA peakomitee liikmeid, kohalikke koordinaatoreid, tikkijaid ja kõiki teisi, kes vaibaprojekti panustanud on. Eriline tänu Välisministeeriumile ja välisesindustele, kes vaiba liikumisele kaasa on aidanud. Mis muud, kui tikime edasi!