Üleilmne eestlus vajab nii juuri kui tiibu

ESTO president Sirle Sööt: XIII ülemaailmsed Eesti päevad näitasid, kuidas koostöös sünnib midagi suuremat kui üksnes festival.

XIII ülemaailmse Eesti päevad ehk ESTO 2025 näitasid, et üleilmne eestlus on elujõuline ja tulevikku vaatav, kui inimesed tegutsevad südame ja sihikindlusega. Kolme aasta jooksul hoolikalt ette valmistatud ESTO kulmineerus sel suvel 25. juunist 4. juulini Stockholmis, Narvas ja Tallinnas, põimudes väärikalt ühte XXVIII laulu- ja XXI tantsupeoga. Just sellist terviklikku ja ühendavat sündmust me kavandasimegi.

ESTO ei ole pelgalt festival, vaid ülemaailmne eestluse kandjate kohtumispaik, kus kinnitatakse ühist usku Eesti vabadusse ja tulevikku ning tutvustatakse kultuuripärandit. ESTO 2025 programm sarnanes rikkalikule à la carte menüüle, pakkudes valikuid igale maitsele, nii eesti kui inglise keeles. 

Stockholm kui kohtumispaik andis rootsieestlastele võimaluse tutvustada eesti kultuuriradu ja -pärandit Rootsi pealinnas, tutvustada Eesti Maja ja Eesti Kooli - eestluse tugevaid tugipunkte Rootsis.

ESTO programm algas sümboolselt jalutuskäiguga Stockholmi Metsakalmistul, kus külastati tuntud eesti ühiskonnategelaste ja laulupidude traditsiooni kandjate haudu. Lahkunuid mälestasime Cyrillus Kreegi Reekviemiga nii Stockholmis kui ka Narvas. Estonia poistekoori, ETV tütarlastekoori, Stockholmi Eesti Segakoori ja Stockholmi Eesti Naiskoori ning EMTA Sinfonietta ühine esitus Hirvo Surva juhendamisel oli võimas näide Eesti-Rootsi kõrgtasemelisest koostööst. 

ESTO 2025 - Skansen "Ajaaknad" (26.06.2025)

Avakontserdil “Ajaaknad” Skansenis rääkisime meie loo olulise peatüki. Just seal, Rootsi vabaõhumuuseumis, said eestlased sada aastat tagasi inspiratsiooni hakata korraldama Eestis tantsupidu. Samal Sollideni laval toimus ka esimene eesti laulupidu paguluses Rootsis 1948. aastal. Laulu- ja tantsupidude vaim on hoidnud eestlasi koos nii raskel pagulusaastail kui tänapäeval – see on meie identiteedi ja ühtekuuluvuse sümbol.

Välisminister Margus Tsahkna sõnad „Te kõik olete Eesti diplomaadid välismaal!“ kõlasid kui tunnustus ja samas üleskutse – usaldusavaldus kõigile, kes oma igapäevaelu kõrvalt Eesti asja südamega ajavad.

Organiseerunud eestlased välismaal moodustavad võimsa ja kogenud võrgustiku. Nad pühendavad oma töö- ja pereelu kõrval aega ühiskondlikule tegevusele Eesti hüvanguks. Mitmekeelsed ja avatud maailmapildiga inimesed tunnevad hästi nii oma elukohamaa kui Eesti olusid ja omavad laia kontaktvõrgustikku. Nad hoiavad elus eesti kultuuri ja ajaloomälu ning aitavad kaasa Eesti arengule seal, kus saavad. Rahvadiplomaadina tegutsemiseks on oluline tunda Eestit, meie ajalugu ja olla kursis ühiskonna arengutega. 

Üks ESTO 2025 eesmärkidest oli avada uksi ja luua sildu. Narva-Jõesuus toimunud tulevikufoorum „Võimalused Ida-Virumaal“ avas uusi vaateid piirkonna arenguvõimalustele hariduses, ettevõtluses, julgeolekus ja turismis. Lisaks aruteludele külastati Sisekaitseakadeemiat, Magnetitehast, Kreenholmi, kunstiresidentuuri NART, Narva Eesti Gümnaasiumi ja Narva Kolledžit - oma silm on ikka kuningas.

ESTO 2025 - ESTO laulupidu Narva linnuse põhjahoovis (29.06.2025)

Noortekongress „Mitmekeelsus avab uksed“, mille avas president Alar Karis, tõi fookusesse eestikeelsele õppele ülemineku Ida-Virumaal. Noored teadlased, kohalikud koolijuhid ning Eestis ja välismaal sündinud noored jagasid oma kogemusi, muutes keeleõppe väljakutsed ja võimalused selgemaks. Et mitmekeelsus tõeliselt õitseks, tuleb rääkida rohkem lugusid – nii edulugusid kui raskustest – et tekiks sisemine soov õppida keeli, mitte pelgalt kohustus. Keele omandamise eelduseks on võimalus seda kasutada. Ida-Virumaal on eestikeelsetel koolidel ja rahvusvahelistel töökohtadel oluline roll piirkonna tuleviku kujundamisel.

President Karis kutsus noori üles kujundama oma elu ja kodu Eestis. Loomulik on õppida ja töötada ka välismaal – Euroopa Liit ongi rajatud liikumisvabadusele. Välismaal saadud kogemused aitavad paremini mõista Eesti väärtusi. 

Narvas soovisime luua sõprussidemeid, et välismaal elavatel eestlastel oleksid sõbrad Ida-Virumaal ja vastupidi. Ühe konkreetse edulooni jõudis Narva-Jõesuu ja Rootsi Karlskrona sõpruslinna vahendamine – selle taga olid välissuhetest huvitatud linnapea ja rahvadiplomaadist ESTO korraldaja Rootsist, kes suutsid koostöö kiiresti käivitada. Kindlasti sünnib ESTO järel veelgi uusi koostöösuhteid. 

ESTO Narva programm valmis koostöös kohalike inimestega – Narva linnavalitsusest ja muuseumist kuni vabatahtlike ja kultuuriasutusteni. Enamik koostööpartneritest kõneles emakeelena vene keelt, kuid töökeeleks oli eesti keeles. Silmapaistev oli korraldajate ja vabatahtlike operatiivne suhtlus sündmuse korraldamise ajal Messengeri grupis, kus probleemidele leiti lahendusi eesti keeles – see oli elav keelekümblus.

Narvas juhtus ka midagi, mis kõige selgemalt näitas meie ühtehoidmise jõudu. Kui tormituul sundis kolm päeva ehitatud lava 45 minutiga ümber kolima, võtsid korraldajad ja osalejad uue olukorra rahulikult vastu. Dirigendid Hirvo Surva ja Jaanika Kuusik juhatasid lauljad ja kuulajad laulupeotulega uude paika, kus ilma lavata ja suurema võimenduseta kõlas laul võimsalt edasi. Sellistes hetkedes avaldub inimeste tõeline tugevus ja ühtehoidmine.

Kasulikke kontakte ja mõttekaaslasi leiti Kultuurikatlas võrgustikepäeva töötubades, kus tutvustati välismaal tegutsevaid Eesti koole, noortelaagreid, arhiive, kultuuriseltse, meediaväljaandeid, ettevõtjaid, teadlasi ja kogudusi. Koostöövõimalusi jätkub igale valdkonnale.

ESTO 2025 - Galaõhtu Lennusadamas (2.07.2025)

ESTO vaim on midagi enamat kui kord viie aasta jooksul toimuv sündmus. See on liikumine, mis kutsub hoidma oma juuri ja samas avama tiibu. Olen veendunud, et välismaal elavad eestlased ei ole mitte kaugenev osa meie rahvast, vaid oluline osa Eestist – inimesed, kes tunnevad hästi nii Eesti kui oma elukohamaa elu ja tahavad kahe kodumaa koostöösse panustada.

ESTO 2025 ei sündinud iseenesest. Selle taga oli suur meeskond – vabatahtlikud, partnerid, toetajad, kohalikud omavalitsused ja kultuuriasutused, kes kõik andsid oma panuse. Eriliselt tõstaksin esile Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linna ja sealsete partnerite avatust ning koostöövalmidust. Oli liigutav näha, kuidas vene emakeelega noored suhtlesid vabalt eesti keeles, leides lahendusi ja tegutsedes koos. See oli elav keelekümblus.

ESTO 2025 ei sündinud iseenesest. Selle taga oli suur meeskond – vabatahtlikud, partnerid, toetajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused. Eriliselt tahan esile tõsta Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe linnade suurt huvi ESTO vastu ning sealsete partnerite avatust ja koostöövalmidust. 

Üleilmne eestlus ei ole ainult välismaal elavate eestlaste asi. See on kogu Eesti asi. Me kõik saame olla sillaks Eesti ja maailma vahel – ükskõik, kus me parasjagu elame.

Kutsun kõiki huvilisi vaatama ESTO 2025 sündmuste järelvaatamisi ja kogema, kuidas üleilmne eestlus elab ja areneb.

Kohtumiseni järgmistel ESTOdel – kodumaal ja võõrsil, igal pool, kus elab eestlus.

Sirle Sööt on XIII ülemaailmsete Eesti päevade (ESTO 2025) president, Rootsi Eestlaste Liidu ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees.

ESTO 2025 lingid:

ESTO 2025 - estofestival.com
Videod
Fotogaleriid