Global Estonian | Eestlased välismaal ja Kaitseliit
Eestlased välismaal ja Kaitseliit

Eestlased välismaal ja Kaitseliit

Asukoht: 
Eesti
Kategooria: 
Elu

Praegustel ärevatel aegadel tuleb järjest enam pöörata tähelepanu riigikaitsele. Isegi praegu, mil Eesti on vaba ja meid ei ähvarda otsene oht, peame olema valmis. Kuidas aga tagada veel paremini Eesti turvalisus ja mil moel saame ise sellesse panustada nii kodumaal kui välismaal?

 

Eesti riigi kolm peamist kaitsejõudu

Praegu on Eesti riigil kolm peamist kaitsejõudu – Kaitsevägi, Kaitseliit oma erinevate allüksustega ja NATO liitlased. Kaitseväel on kaks peamist suunda – ajateenistuse baasil reservarmee koolitamine ja liitlaste vastu võtmine ning nendega ühisõppuste läbiviimine. Kaitsevägi pakub tööd paljudele elukutselistele kaitseväelastele, kelle hulka kuulub ohvitsere, instruktoreid, sõdureid, kellel on nii rahuaja kui sõjaaja ametikoht. Nende igapäevatöö ongi Eesti vabaduse ja turvalisuse hoidmine.

Kaitseliit on aga kaitseväega võrreldes palju mitmekesisem. Esimene suurem erinevus on juba näiteks see, et see koosneb peaasjalikult vabatahtlikest kodanikest, nii meestest kui naistest, keda ühendab soov anda oma osa riigikaitsesse ja seda oma vabast ajast. Kaitseliidul on samuti palgalisi ohvitsere ja elukutselisi valveüksuslasi, ent siiski enamiku kaitseliitu kuuluvate kodanike palgatöö pole riigikaitse. Lisaks on Kaitseliidul ka erinevate suunitlustega allüksused, milleks on Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Naiskodukaitse nimigi ütleb ära, et põhiliselt kuuluvad sellesse ühendusse naised, keda ühendab soov panustada Eesti turvalisusesse. Kodutütarde ja Noorkotkaste eesmärk on aga pakkuda noortele seiklusrikast ja eestimeelset vaba aja veetmise võimalust, kuid nad ei kuulu sõjaaja struktuuri.

 

Erinevad võimalused Kaitseliidus

Samuti ei kanna kõik kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad laigulist vormi ning sõjaaja ametikoht ei tähenda relv käes ja kiiver peas metsas sõdimist. Selleks on mitmeid erinevaid ülesandeid ja rolle, alates tsiviilkoostöö organiseerimisest ja toitlustuse tagamisest evakueerimise ning värbamiseni. Samuti tegelevad paljud kaitseliitlased (ja ka kaitseväelased) riigikaitseõpetuse õpetajatena koolides, tutvustades noortele riigikaitse erinevaid külgi, karjääri- ja valikuvõimalusi kaitseväes ja Kaitseliidus ning korraldades metsalaagreid. Lisaks on Kaitseliidul hulgaliselt toetajaliikmeid, kellel pole enamasti väljaõpet ega sõjaaja ametikohta, ent kes toetavad Kaitseliitu ja riigikaitset laiemalt erinevate ressurssidega. Nende panus on hädavajalik, sest ilma toetajateta poleks tagalat ja ilma tagalata ei võitleks keegi ka rindel. 

 

Võimaldajad, võimendajad ja võitlejad

Tinglikult võime välja tuua kolm ühiskonnagruppi, kes osalevad riigi kaitsmises nii otseselt kui kaudselt. Nimetame neid 3V-ks ehk võimaldajateks, võimendajateks ja võitlejateks. Võitlejate roll on ehk kõige lihtsamini mõistetav – need on inimesed, kes kuuluvad nii Kaitseväe kui Kaitseliidu koosseisu ja neil on sõjaaja ametikoht. Võimaldaja ja võimendaja võib olla aga igaüks, nii Eestis kui ka välismaal. Võimaldajatena võibki välja tuua näiteks juba mainitud Kaitseliidu toetajaliikmed, kes tasuvad iga-aastast liikmemaksu ja annetavad riigikaitsesse nii raha kui muid ressursse keskmise eraisiku tasemel. Võimaldajad on ka need kodanikud, kes lubavad kasutada neile kuuluvaid kinnistuid, tehnikat jms. Võimaldajate oluline väärtus kaitsetegevuses on ka asukohapõhisus – teades kodukoha eripärasid ja tundes kohalikke inimesi ja tingimusi, saame neilt vajadusel tuge.

Võimendajaid võiks kirjeldada ka kui „riigikaitse suursponsoreid“. Nendeks on nii eraisikud kui firmad, kes annavad riigikaitse jaoks hulgaliselt rohkem nii finantsvahendeid kui ka muid ressursse, näiteks kütust, toitu, droone ja ka vajalikke kontakte. Nad on koostööpartnerid, tänu kellele on võimalik paremini korraldada ja läbi viia väljaõpet ning kaudselt tagada meie riigi eksistents. Võimendajaks saab lugeda kindlasti ka neid, kes on erineval moel Ukrainat ja ukrainlasi selle kohutava agressioonisõja ajal toetanud.

 

Mida on võimalik teha väliseestlasena ja kuidas saab osaleda riigikaitses?

Eesti on väike riik ja eestlasi nii kodus kui võõrsil on vähe. Seetõttu on oluline, et me kõik hoiaksime kokku ja aitaksime hoida seda, mida me kõige enam hindame – et säiliksid meie demokraatlikud väärtused ja saaksime elada omal vabal maal ning lisaks rahule säiliks meie riigi iseseisvus. On väga vajalik, et ka meie liitlased näeksid meie endi panust ja pingutust oma riigi kaitsmisel ja seda, et oleme neile võrdväärsed partnerid. Loomulikult näeb ka vastane meid sel juhul tugevana ja ühtehoidvana, kellega konflikti otsides oleks hind talle liiga kõrge ja valus.

Väliseestlasena on võimalus astuda nii võimaldaja kui ka võimendaja rolli. Kaitseliidu toetajaliikme eeldus ei ole kindlasti mitte asukoht maailmakaardil, vaid soov anda Eesti kaitsevõimesse nii sõjalist kui mittesõjalist lisajõudu. Osaleda sooviv eraisikust või ettevõttest koostööpartner ei pea asuma füüsiliselt Eestis, oluline on võtta ühendust Kaitseliidu või Kaitseväega ning rääkida, kuidas on just Sinul ja Su firmal võimalik tugevdada Eesti kaitsevõimet.

Ühe näitena võime tuua meie enda üksuse (pilt üksusest lisas) tegevuse Kaitseliidus, kus me teeme oma vabast ajast enamat kui vaid võitleja roll võiks eeldada. Lisaks tavapärasele väljaõppele anname oma osa laiapõhjalisse riigikaitsesse. Meie üksuse võitlejad annavad riigikaitse tunde, korraldavad riigikaitselaagrite väljaõppeprogramme ja viivad neid läbi, mitu aastat viisime läbi kursust valeinfo tuvastamise praktilise õppusega, käime koolides Eesti NATO Ühingu liikmetena NATO teemadel tunde andmas. Alates sõja puhkemisest Ukrainas oleme saatnud sinna varustust, meditsiinivahendeid, vahendanud üle 50 auto saatmist rindele ja palju muudki.

Praegu käib Eestis kampaania „Põhijõud“, milles ka mõned meie võitlejad on oma kogemusega kaasatud ehk tegu on üleriikliku reservväelastele suunatud motivatsioonikampaaniaga (pildid lisas, mida võib kasutada).

Ka meie üksust saab võimendajana toetada – rohkem infot leiab lehelt www.mardus.ee.

Erlend Sild ja Maria Grünberg

Tartu Maleva kaitseliitlased

 


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.