Eesti noorte filmisari alustab jaanipäevapeoga Isari ääres – kõik on oodatud!
Kristel Kaljund kirjutab filmifestivali tegemisest, vaatajate noorendamisest ja laiemalt eesti kultuurisaadikuks olemisest.
Seekordne eesti noorte filmisari „EESTInoorteFILMISARI“ Münchenis (https://www.muenchenticket.de/event/wirklich-wahr-filme-aus-estland-363…) ja filmisarja avapidu Isari ääres Gasteigis koos saksa-eesti muusiku Big Gabrieli esinemisega on Müncheni eesti kogukonna esimene katse noorendada Eesti filmisarja auditooriumi, toetudes samas järjepidevale eesti kultuuritööle diasporaas.
Eesti noorte filmisari Euroopa suurimas kultuurikeskuses Gasteigis – kus tegutseb meie partner Müncheni Linnaraamatukogu –, mille filmide valikul oleme lähtunud nii eesti noore Euroopa diasporaa kultuurihuvist kui ka sellest, kuivõrd näitame filmisarjaga eesti audiovisuaalse kunsti seotust Euroopa kultuuriruumiga. Samas tutvustame eesti kultuuri kõrget taset ja selle omapära. Eesti filmid ja eesti muusika on ilmselgelt Saksamaa kultuurimaastikul vähe esindatud. Veelgi vähem on esindatud eesti noor film ja väliseesti noor film ja muusika. See on põhjus, miks sai ellu kutsutud eesti filmisari ja selle raames eesti noorte filmisari, eesmärgiks tuua eesti noor diasporaa nii otse kui ka online-kanalite kaudu eesti filmisarja vaatama või vähemalt kaudselt sotsiaalmeediakanalite kaudu filmis ja muusikas väljendunud noortele korda minevate teemade juurde Euroopas. See ei ole lihtne ülesanne ja seetõttu on meil spetsiaalselt selleks eesti noorte filmisari Münchenis ja avapidu 24. juunil algusega kell 19 Gasteigis/HP8-s, kuhu kõik eesti noored Euroopas ja üldse kõik noored Eesti sõbrad on eriliselt oodatud.
Põhiüritusi, mille nimel kogu kaasnev kultuuriturundustöö diasporaa noore kogukonna kasvatamiseks käib, on kaks: seesama 24. juunil Müncheni kultuurikeskuses Gasteig/HP8, kui linastub Oskar Stolovitsi, kes on ka kohal ja vastab küsimustele, lühifilm „Sechshundert warm“/ „600 koos kommunaalidega“ (2024) https://www.imdb.com/de/title/tt37533276/?ref_=nm_ov_bio_lk (linastunud mh Hofer Filmtagen festivalil 2024), Indrek Spungini dokfilm „A nagu armastus“ (2023) https://www.efis.ee/film/21078 ja lühimängufilm „Surm on raskem kui murtud süda“ (2025) https://www.efis.ee/film/21707 ning Johannes Magnus Aule lühimängufilm „Suur Zeus“ (2025); 22. oktoobril 2026 samas Meel Paliale mängufilm „Pikad paberid“ (2024). Gasteig on mitte ainult Lõuna-Saksamaa, vaid kogu Euroopa suurim kultuurikeskus, mille ruumides tegutseb ka meie koostööpartner Müncheni Linnaraamatukogu. Tehniline tugi ja lisareklaam on pikaajalisse koostöösse investeeritud Die Blaue Brücke e.V. panuse tulemusena kultuurikeskuse poolt, sellega kaasneb Die Blaue Brücke e.V. vabatahtlike kultuuriturundus- ja teavitustöö.
Veidi ajaloost. Eesti filmipäevad toimusid Euroopa suurimas kultuurikeskuses Gasteig koostöös linnaraamatukoguga seitsmel aastal Karin Ladva-Zolleri, EÜSL Müncheni rakukese eestvedaja kureerimisel. Järgnesid Balti filmipäevad kolmel aastal, alustuseks Karin Ladva-Zolleri, siis Die Blaue Brücke e.V. Kristel Kaljundi ja Anu Stolovitsi kureerimisel (2021 ja 2022). Pärast pandeemiat tuli koos Müncheni Linnaraamatukogu kommunikatsioonijuhi Sabine Hahniga tõdeda, et kinomaastik on suuresti muutunud. Seetõttu töötasime koos Ave Serkiga Die Blaue Brückest välja uue formaadi: Eesti filmisari, mille raames on alates oktoobrist 2023 toimunud aastas neli Eesti kõrgetasemelise filmi linastust koos ettekandega kultuurikeskusega Gasteig/HP8, koostöös Müncheni Linnaraamatukogu ning Eesti suursaatkonnaga Berliinis – ikka eesmärgiga tutvustada ja populariseerida eesti tunnustatud audiovisuaalseid kunstiteoseid ja kokku kutsuda Saksamaa väliseestlaste kogukonda. Publikuks on olnud ja on nii eesti rahvusest kultuuritarbija diasporaas kui ka kaasnev eesti filmikunstist huvituv Müncheni kinopublik.
Euroopa suurima kultuurikeskuse Gasteig / Müncheni Linnaraamatukogu partneriks ei ole lihtne saada, eriti pikaajaliseks partneriks – see on positsioon, mille oleme suutnud saavutada Eesti filmisarja korraldajatena. Oleme tänulikud niivõrd atraktiivse kultuurisündmuskoha usalduse eest, mis võimaldab meil suurendada eesti audiovisuaalkunsti kandepinda ja nüüd ka tuntust noorema eesti juurtega auditooriumi hulgas Saksamaal. Olles esindatud võrdsena nii atraktiivsel tasemel muu hulgas Jaapani filmikunsti kõrval, tugevdame ka kogu eesti diasporaa kultuuriidentiteeti. Ka eesti diasporaale on oluline, et eesti filmid püsiksid Euroopa suurima kultuurikeskuse programmis. Sellise positsiooni – Gasteigi püsipartner Eesti audiovisuaalkunsti vallas – väljavõitlemine on olnud suur töö ning selle hoidmine ja nüüd väliseesti noorte uue tõmbekeskusena kasutamine on vastavalt väärtuslik.
Iga filmiõhtu sarjas on meie jaoks enam kui vaid linastus: avanguks on iga kord ettekanne, mis tutvustab näidatavat audiovisuaalteost eesti kultuuri kontekstis. Muu hulgas ettekannete ja õppematerjalide koostamine kinole Artis Tallinnas oli selleks hea stardiplatvorm. Mõtteliselt lõpetavad filmiõhtud nendest Eesti Raja lehekülgedel kirjutamine ja kajastus sotsiaalmeedias.
Lõpetuseks paar sõna selle kohta, kes oleme need „meie“. Mina ise kolisin Eestist ära 1995. aastal – praktikale Kopenhaagenisse. Edasi viisid elu ja õpingud Münchenisse, vahepeal õppisin Helsingis ja töötasin Luksemburgis. Praeguseks on Saksamaal selja taga doktorantuur ja mul on kaks kakskeelset last, kelle kodulinn on München. Kuidagi on läinud nii, et mitte ainult minu eraelu, vaid ka minu töö on seotud nähtamatu kultuurisillaga: ma olen tõlkija, mis eeldab emakeelest hoolimist ning korrektse keelega töötamist, ning õppejõud TalTechis, mis tähendab töötamist eesti kolleegide ja üliõpilastega Eestis ning vajadust pidevalt Eestimaale reisida. Lisaks on mu lemmikvaldkond kultuuridevaheline kommunikatsioon, mis läbib kõike, mida ma teen. Eesti kultuuririnde kaasvõitlejatel on igaühel oma lugu, mis põhijoontes mahub sarnasesse skeemi. Meid ühendab see, et me mitte ainult ei ela kakskeelset elu kahe kultuuri vahepeal, vaid me tahame olla Eesti kultuurisaadikud ning kulutame sellele palju oma vabast ajast.
Kultuurisaadiku töö edendamiseks asutasime mittetulundusühingu Die Blaue Brücke e.V. Münchenis. See väike, aga tõhus mittetulundusühing on praeguseks ametlikult olemas olnud kolm aastat. Üks meie peamistest projektidest ongi Eesti filmisari ja selle vastsündinud tütar Eesti noorte filmisari ning teine oluline projekt on Euroopa loovate eesti noorte veebiajakiri NoorKunst.com, mida anname välja nüüd juba kolmandat aastat. Diasporaa võrgustamise esimene kogemus tuli meie ühingule tegelikult Kairi Uibo läbiviidud kunstitöötubade sarjaga 2024. aastal, kui tegime koostööd ka Rooma eestlastega. Filmisari oli senini Müncheni-keskne, samas kui 2024. aastal esimest korda ilmunud NoorKunst.com on viinud kokku diasporaasse kuuluvate noorte eesti juurtega inimesed paljudelt maadelt. Kord aastas oleme korraldanud eestikeelse üritusena kogukonnale kas kohtumise kirjanikega või eesti interpreetide kontserdi. Tunneme, et arvestades seda, kui väike on meie organisatsioon ja kui õhinapõhine me tegevus, on seda kõike päris palju.
