Kadri Kannala: Eesti keel püsib Soome eestlaste peredes, kui anname sellele võimaluse
Pärast oma koolipäeva lõppu kogunevad minu eesti keele tundidesse Espoos lapsed erinevatest koolidest. Mõni tuleb otse trennist, mõni tuleb kodust, mõni otse koolist pärast pikka koolipäeva. Vahel jõuab laps tundi viimasel hetkel, sest vanem on pidanud töölt varem lahkuma, et ta kohale tuua. Selleks ajaks on paljud õpilased juba üsna väsinud. Ometi on nad kohal. Need on Soome kohalike omavalitsuste korraldatavad oma emakeele tunnid, mis toimuvad kord nädalas pärast koolipäeva ning on õpilastele tasuta.
Kõigil Soomes elavatel eesti lastel ei ole ühesuguseid võimalusi eesti keelt õppida. Laste võimalused oma emakeelt õppida sõltuvad sageli sellest, kui palju on piirkonnas teisi eesti peresid.Väiksemates piirkondades ei pruugi eesti keele rühmi üldse olla. Espoo linnas on õpe korraldatud mitmes piirkonnakoolis. Mõne lapse jaoks tähendab see, et eesti keele tund toimub tema oma koolis ning pärast koolipäeva ei ole vaja kuhugi edasi sõita. Paljudel lastel tuleb aga käia tunnis teises koolis või isegi teises linnaosas.
Eriti keeruline on sellisel juhul olukord nooremate õpilaste puhul. Kui koolipäev lõpeb juba keskpäeval, kuid eesti keele tund algab alles kell 14.30 või veelgi hiljem, peab laps kusagil ootama või vanem leidma võimaluse ta tundi tuua. Kui tunnid toimuvad teises linnaosas ja vanem on samal ajal tööl, võib osalemine osutuda keeruliseks isegi siis, kui perel on selleks suur soov.
Oma emakeele õpetajana kuulen vanematelt sageli, et eesti keele tundides osalemine katkestatakse või seda ei alustatagi mitte huvi puudumise tõttu, vaid seetõttu, et tundide toimumiskoht on liiga kaugel või ebasobival ajal ning laps ei saa sinna iseseisvalt liikuda. Samal ajal näen ka seda, kui palju vaeva mitmed pered näevad, et lapsed saaksid oma emakeelt õppida ning tundides osaleda.
Kolme aasta jooksul Soomes eesti keelt õpetades olen sageli mõelnud sellele, kuidas saaksime laste osalemist eesti keele õppes toetada ja vähendada takistusi, mis peresid eesti keele õppest eemal hoiavad. Espoo kogemus näitab, et mida rohkem lapsevanemaid oma lapsi oma emakeele tundidesse registreerib, seda suurem on võimalus, et õpe toimub lapse enda koolis. Nii muutub osalemine lihtsamaks nii lastele kui ka peredele.
Hiljuti valminud uuring Soomes elavate eesti perede emakeele kasutuse ja õppimise kohta aitas mul vanemate mainitud väljakutsetele laiemat kinnitust leida. Uuring põhines enam kui 400 Soomes elava eesti taustaga lapsevanema vastustel. Suures osas näitaski uuring seda, mida olen õpetajana aastaid näinud. Uuringus vastanute lastest 60% ei osale üldse eesti keele õppes ning nendest ainult 10% ei osalenud seetõttu, et neil polnud õppe kohta infot. Samas näitas uuring, et teadlikkus ei ole ainus takistus. Paljud pered teavad õppe olemasolust, kuid osalemist mõjutavad just ajakava, kaugus, transport ning muud igapäevaelu korralduslikud küsimused.
Samas näitasid tulemused ka seda, et eesti keel on perede jaoks endiselt väga oluline. Kuigi avalikes aruteludes räägitakse vahel sellest, kuidas välismaal elades keel tasapisi kaob, joonistus uuringust välja teistsugune pilt. Eesti keel on peredele tähtis. Enamik peresid kasutab kodus igapäevaselt eesti keelt, loeb eestikeelseid raamatuid ning suhtleb sugulaste ja sõpradega eesti keeles. Eesti keel ei ole nende jaoks lihtsalt üks oskus teiste seas. See on osa nende identiteedist, perekonna loost ja kuuluvustundest.
Kui ma vaatan oma õpilasi, siis näen lapsi, kes räägivad vahetunnis omavahel teiste eesti taustaga lastega küll sageli soome keeles, sest see on neile määratud koolikeskkonna ühine suhtluskeel. Samal ajal teavad nad väga hästi, kust nad pärit on. Nad räägivad tihti eesti keele tundides vanavanematest Eestis, suvevaheajast Saaremaal või Võrumaal, lauludest, raamatutest, toidust ja traditsioonidest. Eesti keel ei ole nende jaoks lihtsalt õppeaine, vaid side oma pere, juurte ja Eestiga.Uuring näitas ka, et oluline pole see, kas kodus räägitakse ainult eesti keeles või on eesti keelele lisaks kasutusel ka mõni muu keel. Tähtis on, et eesti keelt pidevalt kasutatakse.
Õpetajana ei üllatanud mind uuringu tulemus, mille kohaselt eesti keele säilitamise suurim väljakutse ei ole enamasti motivatsiooni puudumine. Pered tahavad, et lapsed oskaksid eesti keelt ning osaleksid õppes. Raskused tekivad hoopis igapäevaelus.
Eesti Soome Noorteka talvine väljasõit Nuuksios 2024:
Eesti-Soome Noorteka talvisel väljasõidul Nuuksios osalesid ka Espoo 7.-9. klasside eesti keele õpilased. Emakeeleõpe ei tähenda ainult klassiruumis keele õppimist, vaid ka võimalust kohtuda teiste eesti taustaga noortega ja olla osa kogukonnast.
Kui laps õpib soomekeelses koolis, käib trennis, muusikakoolis või mõnes muus huviringis, muutub iga lisatund keeruliseks logistiliseks ülesandeks, eriti siis, kui õpe ei toimu oma koolis või kodu lähedal. Uuringus tõid vanemad kõige sagedamini välja just tundide aja, asukoha, transpordi ning teiste tegevustega kattumise.
Kuigi eesti keel on perede jaoks oluline, ei osale suur osa lastest formaalses eesti keele õppes. See näitab, et keele säilitamine ei saa jääda ainult perede õlgadele. Kui soovime, et eesti keel püsiks ka järgmises põlvkonnas, peavad õppimisvõimalused olema peredele kättesaadavad, nähtavad ja igapäevaeluga paremini sobituvad.
Samas oli rõõmustav näha, et uuringus osalenute seas hinnati kõige kõrgemalt just õpetajate tööd ja suhtumist. See kinnitab, et pered, kellel on kogemus oma emakeele õppest Soomes, väärtustavad pakutavat õpet ning peavad seda oluliseks. Taaskord tuli välja, et tundidesse tulemine ei jää õpetamise kvaliteedi taha, vaid osalemist mõjutab tundide korraldus, ajastus ja kättesaadavus.
Õpetajana oli seda eriti rõõmustav lugeda, sest sageli jäävad nähtavale just probleemid ja väljakutsed, mitte see igapäevane töö, mida õpetajad lastega teevad. Oma emakeele õpe toimub sageli väga heterogeensetes rühmades, kus õpivad koos eri vanuses ja erineva keeleoskusega lapsed. Ka minu tundides õpivad ühes rühmas 1.-6. klassi õpilased. See nõuab õpetajalt pidevat tasakaalu leidmist erinevate vajaduste, oskuste ja huvide vahel. Seetõttu oli eriti hea näha, et õppes osalenute laste pered õpetajate tööd märkavad ja hindavad.
Samal ajal tasub meeles pidada, et Soome kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud oma emakeele õpe erineb oluliselt sellest, mida enamik lapsevanemaid oma kooliajast Eestis mäletab. Kui Eestis õpitakse emakeelt mitu korda nädalas suhteliselt ühtlase vanuse ja keeleoskusega klassides, siis Soomes toimub õpe vaid kord nädalas 90 minuti jooksul.
Seetõttu ei saagi oma emakeele tund Soomes olla Eesti kooli eesti keele tunni väiksem koopia, vaid see on eripärane õppevorm, mille eesmärk on toetada nii keeleoskust, vajadusel integreerumist Soome ühiskonda kui ka lapse sidet eesti keele ja kultuuriga.
Leivanädala tähistamine Espoos oma emakeele tunnis:
Sügisel (2025) tähistasime Espoo eesti keele rühmades leivanädalat. Eesti Pagar toetas ettevõtmist erinevate leivasortidega, mis jõudsid meieni otse Eestist. Maitsesime koos erinevaid leivasorte ning arutasime selle üle, milline on leiva teekond meie lauale, miks on leib eestlaste jaoks läbi aegade olnud nii oluline. Rääkisime leivaga seotud kommetest, vanasõnadest, kirjandusest ja viisakast käitumisest. Sellised tegevused aitavad lastel mõista, et keel ja kultuur on omavahel tihedalt seotud.
Eesti keele tund ongi Soomes elavatele eesti taustaga õpilastele palju enamat kui grammatika või õigekirja õppimine. See on koht, kus kohtutakse teiste eesti taustaga lastega, avastatakse uusi kirjanikke, räägitakse Eesti ajaloost ja kultuurist, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ning osaletakse kogukonna tegemistes. Mõne lapse jaoks on see ainus koht väljaspool kodu, kus ta saab regulaarselt eesti keelt kasutada. Veelgi olulisem on aga see, et seal kogeb laps, et ta ei ole ainus, kes kasvab kahe keele ja kahe kultuuri keskel.
Sellised ettevõtmised, kus lapsed saavad kontakti teiste oma kogukonnas elavate ja õppivate lastega aitavad hoida eesti keelt elava loome- ja suhtluskeelena ka väljaspool Eestit. Sageli räägitakse keele säilitamisest kui perede ülesandest. Tegelikult on see palju laiem küsimus. Keel püsib siis, kui selle kasutamiseks on võimalusi. Kui laps näeb, et eesti keelt kasutatakse ka väljaspool kodu. Kui tal on eestikeelseid sõpru. Kui ta saab lugeda, kirjutada, esineda ja õppida eesti keeles. Kui ta tunneb, et eesti keel on väärtuslik.
Uuringu üks kõige lootustandvamaid sõnumeid oli minu jaoks see, et soov eesti keelt hoida on Soomes elavate eesti perede seas jätkuvalt väga tugev. Eesti kogukond Soomes on tänaseks suuresti püsiv diasporaa ning paljud pered on siin elanud üle kümne aasta ning paljud lapsed on sündinud ja kasvanud Soomes. Ometi peetakse eesti keelt jätkuvalt oluliseks.
Isiklikult loodan, et võimalikult paljud eesti pered kasutavad oma emakeele õppe võimalust. Mida rohkem lapsi õppesse registreerub, seda lihtsam on omavalitsustel avada uusi rühmi ning korraldada õpet laste kodu- või lähikoolides. Nii paraneb õppe kättesaadavus kõigi jaoks.
Sageli võrreldakse Soome kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud oma emakeele õpet Eesti koolis õpituga või soovitakse, et tunnid toimuksid koolipäeva sees või teises kohas. Tegelikkuses tuleb omavalitsustel arvestada korraga paljude erinevate koolide, õpilaste ja õpetajate ajakavadega. Kõiki soove ei ole võimalik täita. Küll aga tasub meeles pidada, et paljudes riikides puudub eesti lastel üldse võimalus õppida oma emakeelt kohaliku omavalitsuse toetusel. Soomes on see võimalus olemas ning õpet viivad läbi vastava ettevalmistusega õpetajad. See on võimalus, mida tasub kasutada ja mis aitab laste eesti keele oskust arendada ja hoida ka väljaspool Eestit.
See annab põhjust optimismiks. Igal nädalal näen klassiruumis lapsi, kes liiguvad loomulikult kahe keele ja kahe kultuuri vahel. Nendega koos olles näen, et eesti keelel on Soomes tulevikku. Küsimus on ainult selles, kas me anname sellele piisavalt tuge, sest eesti keel Soomes ei püsi iseenesest. Seda hoiavad elus pered, lapsed, õpetajad ja kogukonnad, kes teevad selle nimel iga päev teadlikke valikuid.
Soovid uuringu tulemustega põhjalikumalt tutvuda?
Uuringu täisraport on kättesaadav Global Estoniani veebilehel
https://globalestonian.com/sites/default/files/Raport-Eesti-Keel-Soomes.pdf
Autori tutvustus
Kadri Kannala on Espoo oma emakeele õpetaja ja Helsingi Ülikooli doktorant. Ta osales uuringu „Soomes elava Eesti väliskogukonna perekondade emakeelekasutus ja õppimine ning soovitused selle toetamiseks“ läbiviimisel. Oma doktoritöös uurib ta keeleidentiteedi ja keeleteadlikkuse kujunemist Soomes elavate eesti taustaga laste seas, kes osalevad oma emakeele õppe tundides.
