Kas uks Eestisse on avatud?

Адрес: 
Eesti
Категория: 
Haridus

Kalmar Kurs kirjutab programmi Study in Estonia kogemustele tuginedes, kuidas tuua välismaal elavaid Eesti noori Eestisse õppima ja hoida nende sidet kodumaaga.

Kaks aastat tagasi alustasin tööd programmis Study in Estonia ehk Õpi Eestis Haridus- ja Noorteametis. Sellesse perioodi on jäänud ka eriline kogemus vabatahtlikuna ESTO 2025 kommunikatsioonitoimkonnas ning jätkuvalt tihe koostöö üleilmse eestluse erinevates võrgustikes. 

Algatus Study in Estonia tegeleb koostöös kõrgkoolidega välisriikide tasemeõppe üliõpilaste Eestisse kutsumisega juba 15 aastat. Täna on kogu Eesti tasemeõppe üliõpilastest ligi 9 % välisriikide kodanikud. Kaks aastat olnud ka Eesti noored välismaal sihtrühmaks, kelleni jõuda ning kellega kohtuda. 

 

Minu kogemused ja mõned tarkuseterad

Esimene õppetund ongi lihtne: kui noor Eestisse õppima ei tule, siis sageli ka sellepärast, et keegi pole teda kutsunud ega tutvustanud talle või lapsevanematele väga paljude õppekavade ja õppejõudude rahvusvahelist taset, igapäevast üliõpilaselu ning korraldust ja tööturu võimalusi. 

Kas on ikka laialt teada fakt, et Eesti Kunstiakadeemia on maailma 100 parima kunstiülikooli edetabelis? Või et lisaks PISA haridusuuringule on Eesti rahvusvahelise üliõpilasuuringu „International Sudent Barometer“ välistudengite arvates maailma tipus väga mitmes valdkonnas? Sarnaseid näiteid võin tuua veel mitmeid.

Eesti passiga 19–35-aastaseid noori elab väljaspool Eestit ligi 25 000 ning lisaks kooliealisi lapsi ja teismelisi veel üle 20 000. Eesti kõrgkoolidesse tuleb välismaalt aastas õppima veidi üle saja Eesti kodaniku. Huvitava ja loogilise arenguna on kasvamas nende noorte arv, kes tulevad Eestisse magistriõppesse. 

Ka kutsehariduse võimalusi Eestis tuleb tutvustada ning palju on noori, kes tulevad Eestisse tagasi juba gümnaasiumiastmesse. 

Ühel vabariigi aastapäeva vastuvõtul Stockholmis rääkisin noormehega, kes on üles kasvanud Rootsis ja õpib õigusteadust. Eestis õppimisele polnud ta veel mõelnud, kuid vähemasti Erasmuse programmi vahetustudengiks soovis ta küll tulla. 

Teine õppetund ongi järgmine: kui sa ei soovi või sul ei ole mingitel põhjustel võimalik tulla kohe bakalaureuse- või magistriõppesse, siis leia Erasmus+ programmi partnerkõrgkoolid ja tule vahetustudengiks või suve- ja talvekooli Eestis. 

Kolmas õppetund ongi minu arvates, et kõik loeb: tulge kõrgkooli või kutseõppeasutustesse, olgu siis tasemeõppesse või lühiajaliselt, erinevad praktikaprogrammid ja noortelaagrid on väga hea võimalus Eestisse tulla. Ja mõned noored leiavad oma tee hoopis Eesti tööturule pärast õpinguid välismaal.

Mitmetel kohtumisel on noortele ja lapsevanematele olnud üllatuseks suur välistudengite arv Eestis ning ka rahvusvaheline tööturg mitmes sektoris. Jälgime koostöös kõrgkoolidega ning uurime igal aastal koostöös Statistikaametiga neid arenguid ning ligi pooled välistudengid on Eestis õppimise ja karjäärivõimalustega rahul ning jäävad Eestisse tööle. 

Tore on tõdeda, et Eesti noored tulevad õppima Eestisse neid erialasid, mis kõnetavad välisriikide tudengeid (IT, kaunid kunstid, sotsiaalteadused), kuid ka õppekavadele, mis on meile omakeelse kõrgkultuuri jaoks ning riigina ja rahvana väga olulised (haridus, meditsiin jt). 

Neljandaks rõõmustan, et nüüd on alustatud lisaks Eesti noortele ka eestlastest või Eestiga seotud teadlaste üleilmse võrgustiku kaardistamist Eesti Teadusagentuuri juhtimisel koostöös Eesti Teaduste Akadeemia, Välisministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja väga paljude partneritega. 

Oleme viimastel aastatel ehitanud üles päris korraliku süsteemi: laagrid, suvekoolid, Eestis õppimisvõimaluste tutvustamine, eesti keele õppe võimaluste laiendamine jne. Iga viies eestlane elab välisriigis ning on väga oluline neid võimalusi laiendada, pakkuda stipendiume ja praktikavõimalusi ning noorte teadlaste ja rahvusvahelise kogemusega ekspertide perede lastele koolikohti, luua ja hoida sidet noortega ning vanemate põlvkondadega üle maailma. 

Väga tore, et portaal Global Estonian on arenenud keskseks ja mitmekesiseks infoväravaks üleilmsele eestlaskonnale ka haridus- ja teadusvaldkonna teemadel. Haridus- ja Noorteameti ning paljude koostööpartnerite jaoks on märkimisväärne partner Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik. 

Kas uks Eestisse on lahkelt avatud ning hindame ja kasutame kogu üleilmse eestluse võimalusi Eesti riigi ja rahva heaks kodus ja üle maailma? Loodan, et see valdkond on olulisel kohal järjepidevalt. Ja muidugi ka peatsete Riigikogu valimiste eel ning järel. 

 


  

Веб-страница управляется Фондом интеграции.
Учредителем фонда является Эстонская Республика, от имени которой Министерство культуры осуществляет учредительные права.