Šveitsi Eesti Selts korraldas Zürichis teaduspäevad lastele ja täiskasvanutele

Tekst: Grete Bühler ja Annika Keller
Koostamine ja toimetamine: Integratsiooni Sihtasutus

13. septembril ja 3. oktoobril toimusid Zürichis Šveitsi Eesti Seltsi teaduspäevad, mis tõid kokku teadushuvilised lapsed, noored ja täiskasvanud. Lapsed ja noored nuputamisülesandeid ning kohtusid „Rakett 69“ võitja Madis Roosmaga. Täiskasvanutele tutvustas Tartu Ülikooli professor Triin Laisk naiste tervise geneetikat.

13. septembril kogunes ühte Zürichi koolimajja üle 20 lapse koos vanematega. Šveitsi Eesti Seltsi ning Eesti Laste ja Noorte Klubi (ELNK) teaduspäeva külaline oli telesaate „Rakett 69“ võitja Madis Roosma.

Pärast seltsi presidendi Annika Keller ja ELNK juhi Peebu Belbaumi tervitussõnu said lapsed teaduspäeva passid ning asusid ülesandepunktides oma teadmisi ja leidlikkust proovile panema. Tuli hinnata klaasis olevate müntide arvu ja koguväärtust, arvutada, mitu tennisepalli mahuks tervesse ruumi, ning ehitada spagettidest ja vahukommidest võimalikult kõrge torn. Valmis vastuseid polnud kusagilt võtta - tuli ise mõelda, katsetada ja anda ligikaudseid hinnanguid.

Pärast suupistepausi vestles Peep Madisega tema matemaatikahuvist ja teadussaates osalemisest. Küsimusi esitasid nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Madise huvi matemaatika vastu sai alguse juba enne kooli. Kui tema vanem vend kodus korrutustabelit õppis, olevat lasteaiaealine Madis vastuseid vennast kiiremini pakkunud. Lõpuks pidi ema ta toast välja viima, et vend saaks õppimist jätkata. Hiljem osales Madis matemaatikavõistlusel „Känguru“ ja matemaatikaolümpiaadidel.

Saatesse „Rakett 69“ kandideeris ta tuttavate soovitusel. Olümpiaadikogemus tuli ülesannete lahendamisel kasuks, kuid Madise sõnul mängib võistluses rolli ka õnn. Nii hindas ta ka oma finaalivõitu.

Kuulajaid huvitas seegi, kuidas saadet tehakse. Madis rääkis ettevalmistustest, filmimisest ning sellest, kuidas osalejad ülesannete lahendamiseks materjale valisid. Saate käsutuses olnud laohoonest sai otsida sobivaid vahendeid, puuduva ostmiseks anti raha.

Saatevõit tõi Madisele sülearvuti ja stipendiumi kõrval võimaluse teha suvel praktikat rahvusvahelises tarkvaraarendusettevõttes CGI Eesti, kus tegeldakse muu hulgas kosmosetehnoloogiaga.

Küsimusele, kas inimesed teda pärast saatevõitu tänaval ära tunnevad, vastas Madis muiates, et mõni on küll tervitama tulnud, kuid seda on juhtunud vaid paaril korral. Jalgrattaga sõites on ta vahel märganud pikemaid pilke. Siis jääb üle mõistatada, kas vaataja tundis ta ära või kontrollis lihtsalt, kas saab ohutult üle tee minna.

Praegu õpib Madis Tartu Ülikoolis matemaatikat ning õpetab õpingute kõrvalt matemaatikat informaatika esmakursuslastele. Üheks meeldejäävamaks kogemuseks peab ta reisi Hiinasse, kus ta osales Eesti matemaatikaolümpiaadi meeskonna juhendajana. Seal kohtus ta inimestega kogu maailmast, keda ühendab suur matemaatikahuvi.

Tulevikus näeb Madis end pigem IT-valdkonnas, võimalik, et ka ülikoolis. Täpseid plaane ta siiski veel paika panna ei soovi.

Kohtumise järel ootas lapsi ees viimane ehitusülesanne. Kuues segavanuselises rühmas tuli kümne minutiga ehitada 20 paberilehest kahe tooli vahele sild, mis kannaks Peebu jalanõud. Abiks võis kasutada veidi kleeplinti.

Iga rühm lähenes ülesandele omamoodi ning enamik sildu pidas koormusele vastu. Sama ülesannet saab proovida ka kodus: vaja läheb paberit, kleeplinti ja kahte tooli ning valmisolekut oma esialgset lahendust katsetamise käigus muuta.

Geeniuuringud aitavad mõista naiste tervist

3.oktoobril oli Šveitsi Eesti Seltsi teaduspäeva külaliseks Tartu Ülikooli genoomika instituudi genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk. Ta pälvis 2026. aastal riikliku teaduspreemia tööde tsükli „Naiste tervise geneetika“ eest. 

Ettekandes „Kuidas geeniuuringud aitavad paremini mõista naiste tervist“ tutvustas Laisk oma teadustööd ning arutles naiste tervise kohta levivate väärarusaamade üle. Ettekandele järgnes pikk arutelu. Triinu sõnul polnud ta ühegi varasema ettekande järel saanud nii palju küsimusi ja tagasisidet kui Zürichis.

Triin rääkis ka oma tegevusest teaduse populariseerijana. Naiste tervise, eriti hormonaalse tervise kohta levib palju vastuolulist ja eksitavat teavet. Sotsiaalmeedias pakutakse keerulistele terviseprobleemidele lihtsaid selgitusi ja lahendusi, millel ei pruugi olla teaduslikku alust.

Tema sõnul on üks suuremaid ülesandeid selgitada, et teadus ei anna alati üheseid vastuseid. Naiste tervise kohta on veel palju teadmata, kuid neid lünki ei tohiks täita põhjendamatute väidete ega liigsete lihtsustustega. Teaduspõhine teave aitab hinnata tervise kohta käivaid väiteid ning teha teadlikumaid otsuseid.

Pärast ettekannet ja arutelu jätkus õhtu ühise grillimisega, mille kõrval sai vestlust jätkata ja mõtteid vahetada.

Mõlemad teaduspäevad pakkusid Šveitsi eestlastele võimalust kohtuda Eestist tulnud külalistega ning arutleda teaduse üle eesti keeles. Lapsed said oma ideid katsetada ja Madiselt tema kogemuste kohta küsida, täiskasvanud aga tutvuda naiste tervise uuringutega ning arutada teadlasega neile olulisi küsimusi.

Vaata ja kuula lisaks

• Madis Roosma intervjuu „Terevisioonis“.
• Triin Laiski inauguratsiooniloeng „Naiste tervis läbi genoomse epidemioloogia prisma“ toimub 11. novembril kell 16.15. Otseülekannet saab jälgida UTTV-s. ut.ee

Šveitsi Eesti Selts sai teaduspäevade korraldamiseks toetust Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoorust „Eesti väliskogukondade omaalgatusprojektide toetus 2026“, mida rahastab Välisministeerium.