82 aastat 1944. a. Suurpõgenemisest
1944. aasta sügisel põgenes Eestist sissetungiva Nõukogude armee eest ligikaudu 80 000 inimest ehk 8% rahvastikust. Eestis algas taas Nõukogude Liidu okupatsioon, mis kestis ligi 50 aastat (1944–1991) ja lõppes Eesti iseseisvuse taastamisega.
Üle tormise Läänemere mindi nii suurte laevade kui ka väikeste kaluripaatidega, riskides elu ja tervisega. Paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Rootsi jõudis umbes 32 000 eestlast, Soome kaudu veel 7000 ning Saksamaale ligi 40 000. Seda lahkumislainet tuntakse ka paadipõgenemisena e SUUR PÕGENEMIINE. Pääsemine tähendas vabadust, kuid ees ootas raske elu pagulaslaagrites ja uus algus võõral maal.
Installatsioon „SUUR PÕGENEMINE– PISARATE PAAT“
Solarise Keskus, 19. -21. September 2026
1944. a lahkunud paadipõgenikele pühendatud mälestusinstallatsiooni keskmeks on üksik purjekas, mis on teel Eestist - Soome, Rootsi või Saksamaale. Väikesel purjekal on heisatud „Pisarate puri“, millel on kujutatud paadisillal seisvat tüdrukut koos väikese koera ja Lutheri vineerkohvriga. Kohvrisse on kiiruga pakitud hädavajalik. Tüdruk vaatab igatsusega kodumaad, millest ta peab lahkuma. Nagu ikka, on purjekas täitunud „pisaratega“.
