Eesti keel ühendab: noorte rahvuskaaslaste laager toob Eestisse kokku noored üle maailma
Sel suvel kohtuvad Eestis taas noored, kelle elukohad võivad paikneda maailma eri otstes, kuid keda ühendavad Eesti juured ning soov õppida paremini tundma eesti keelt, kultuuri ja siinset elu. Kolmes noorte rahvuskaaslaste keele- ja kultuurilaagri vahetuses osaleb kokku 78 välismaal elavat Eesti päritolu noort ning 21 noort Eestist.
Laagrisse saabuvad 13–18-aastased noored ligi veerandsajast riigist: Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Jaapanist, Iirimaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Gruusiast, Taanist, Hollandist, Itaaliast, Belgiast, Türgist, Egiptusest, Hispaaniast, Norrast, Šveitsist, Austraaliast, Bahamalt, Luksemburgist, Ukrainast ja Austriast.
Nii mitmekesine osalejate ring näitab, kui laialt paikneb eestlaskond maailmas. Samal ajal kinnitab see, et huvi eesti keele, kultuuri ja oma perekonna juurte vastu püsib tugev ka tuhandeid kilomeetreid Eestist eemal.
Eesti keel saab osaks igapäevaelust
Venevere puhkekülas toimuvad laagrivahetused on jaotatud noorte eesti keele oskuse järgi. Esimeses vahetuses osalevad algtasemel, teises kesktasemel ning kolmandas heal tasemel eesti keelt valdavad noored.
Kaheksa päeva jooksul saavad osalejad kasutada eesti keelt loomulikus ja toetavas keskkonnas. Keeleõpe ei piirdu klassiruumis harjutamisega – eesti keelt kasutatakse ühistegevustes, mängudes, sportides, väljasõitudel ja uute sõpradega suheldes.
Integratsiooni Sihtasutuse Üleilmse Eestluse valdkonnajuht Kaire Cocker ütleb, et paljud noored tulevad laagrisse sooviga oma eesti keele oskust täiendada. „Noored soovivad suhelda näiteks oma vanavanematega, kes on Eestis, et nendega paremini ja sisukamalt kontakti saada või on mõlkunud mõnel peas ka mõte peale kooli Eestisse ülikooli tulla.“
Välismaal elava noore jaoks ei pruugi igapäevaseid võimalusi eesti keeles rääkida alati palju olla. Laager loob keskkonna, kus eksimist ei pea kartma ning iga uus sõna ja vestlus aitab kasvatada enesekindlust.
Keeleõpet ja laagriga kohanemist toetavad Eestis elavad eesti keelt heal tasemel valdavad noored. Ühised tegevused annavad osalejatele võimaluse õppida üksteiselt ka sellist keelt, mida õpikust alati ei leia – näiteks igapäevaseid väljendeid ja noorte kõnepruuki.
Rohkem kui keelelaager
Lisaks keeleoskuse arendamisele tutvuvad noored Eesti kultuuri, traditsioonide, looduse ja põnevate paikadega. Sama olulised on laagris tekkivad sõprussuhted ja teadmine, et Eesti juurtega noori elab väga erinevates maailma paikades.
Kuigi osalejate koduriigid ja elukogemused on erinevad, ühendavad neid sageli sarnased küsimused: kuidas hoida sidet Eestiga, rääkida eesti keeles oma vanemate ja vanavanematega ning anda Eesti kultuuri edasi ka järgmisele põlvkonnale?
Kohtumine teiste samasuguse taustaga noortega võib aidata paremini mõtestada ka oma identiteeti. Laagris kogetud sõprus ja ühtekuuluvustunne annavad kinnituse, et eestlaseks olemiseks ei pea tingimata iga päev Eestis elama.
Eelmine aasta Saksamaalt laagrisse tulnud Nele sõnas kogemuse kohta, et ta leidis palju sõpru ning tundis, et tema eesti keel sai palju paremaks. „Tahtsin veel õppida, et osata veelgi paremini eesti keelt rääkida ja kirjutada. Lisaks saab laagris palju nalja ja kõik on väga sõbralikud - nagu väike perekond.“
Ka teised varasemate laagrite osalejad on rääkinud, et laagris saadud keelepraktika on muutnud neid enesekindlamaks ning tekitanud mõtteid tulevikus Eestisse õppima või elama tulla. Nii võib ühest suvisest laagrinädalast kujuneda palju pikema suhte algus Eestiga.
Üle maailma, kuid ikka Eestiga seotud
Keele- ja kultuurilaager aitab välismaal elavatel Eesti päritolu noortel hoida ja tugevdada sidet oma päritolumaa, keele ning kultuuriga. Samal ajal sünnib laagris üleilmne sõpruskond, mille liikmed võivad pärast laagrit naasta maailma eri paikadesse, kuid jääda ühendatuks nii üksteise kui ka Eestiga.
2026. aasta suvel toimub Venevere puhkekülas kolm kaheksapäevast laagrivahetust.
Laagrite korraldamist rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium.
