Liikumine, mis ühendab Eestit: Eesti Spordiselts KALEV 125

4.–5. juulil toimub Tallinnas Kalevi staadionil suur võimlemispidu „Maaelu võlu“ , kuhu tullakse kokku kogu maailmast. Lembe Laas kirjutab Kalevi spordiseltsi loo lahti.

Liikumine, mis seob põlvkondi ja mida eestlased on kandnud üle maailma ka kõige keerulisematel aegadel – Eesti Spordiselts Kalev

Eesti Spordiselts Kalev on rohkem kui sport ja tervis – Kalev ongi eestlus.
Olla kalevlane on arusaam, et tugev rahvas sünnib liikumisest, ühtekuuluvusest ja armastusest oma kultuuri ja maa vastu. Et kasvaks põlvkond, kes viib eestlust edasi, on vaja tervet ja tugevat rahvast – inimesi, kes tulevad kokku, tegutsevad koos ja jagavad ühiseid väärtusi.

Kalev on kandnud neid väärtusi juba 125 aastat. 
Organisatsioon, mis on läbi aastasaja olnud vaimne kodu eestlusele – koht, kus inimesed kokku tulevad ja liikumine on olnud hea nii kehale kui ka hingele. Olla kalevlane on olnud paljudele elu osa ja tähenduse allikas.

Väärtused, millel Kalev seisab, ei vanane iial. Uued ideed viivad edasi ning tugevad juured aitavad väärtusi edasi kanda. Kalevi tugevus on ajalugu, järjepidevus ja eestluse vaim.

Just see Kalevi eestluse vaim on see, mis hoiab organisatsiooni elus, annab talle tähenduse ning kannab teda edasi ka tulevikku – uutesse kümnenditesse, sajanditesse ja uute põlvkondadeni.

Eesti Spordiselts Kalev tähistab sel aastal oma 125 aasta juubelit. 1901. aastal asutatud Kalev on rohkem kui spordiorganisatsioon, ta on liikumine, mis ühendab inimesi, tugevdab rahvuslikku identiteeti ja kannab edasi meie kultuuripärandit.

2026. aastal toimub ka VII Eestimaa võimlemispidu. Samuti möödub 150 aastat Eestimaa esimesest võimlemispeost. Peoga austame ka 125 aasta möödumist Ernst Idla sünnist – mehest, keda võib pidada Eesti staadionivõimlemise üheks alusepanijaks. Idla (1901–1980), keda kutsuti „võluriks Tallinnast“, õppis Kalevi stipendiaadina Saksamaal ning lõpetas 1925. aastal Berliini kehalise kasvatuse kõrgkooli.

Ernst Idla nägemus oli ajast ees: võimlemine ei pidanud olema ainult sport, vaid elustiil – kõigile, sõltumata vanusest, soost või võimetest. Ta tõi võimlemisse muusika, rütmi ja esteetika, muutes liikumise kunstiks. 1934. aastal oli ta üks Eesti mängude korraldajatest – sündmusest, mis pani aluse massilistele staadionietendustele.

Teise maailmasõja keerises Rootsi põgenenud Idla jätkas oma tööd Välis-Eestis. Tema süsteem võeti kiiresti omaks ning sellest kujunes rahvusvaheliselt mõjukas liikumissuund. Idla loodud filosoofia – loomulik liikumine, rütm ja inimese keskne lähenemine – elab edasi tänapäeva võimlemises ning on selgelt tajutav ka võimlemispeo kavades, kus liikumine jutustab lugusid loodusest, aastaaegadest ja Eestimaa elust.

Idla pärand ei ole jäänud ainult ajalukku – see elab edasi ka tema õpilaste ja järeltulijate kaudu. Rootsis hoiab seda elavana tema lapselaps Katarina Ström Idla. Samuti kandis Idla ideid edasi tema andekas õpilane Tiina Leesment-Bergh, kes emigreerus Rootsi ning rajas Malmö linnas oma võimlemisklubi, kujundades seal terveid põlvkondi naisvõimlejaid.

Kalevi lugu ei piirdu ainult Eestiga. Kalevi vaim on kandunud üle maailma. Teise maailmasõja järel lõid väliseesti kogukonnad spordiseltsid ja rühmad, mis kandsid edasi Eesti liikumiskultuuri – Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias.

Kanadas on üheks silmapaistvamaks näiteks Kalev-Estienne võimlemiskool Torontos, mille asutas 1951. aastal Ernst Idla õpilane Evelyn Koop. Tema töö kaudu jõudis Idla liikumisfilosoofia uuele mandrile. Tegemist on Kanada vanima rühmvõimlemise klubiga ning ühe suurimaga omas valdkonnas.

Rootsis asutati 1947. aastal Eesti Spordiselts Kalev, mille eesmärk oli jätkata kodumaal alanud traditsioone ka paguluses. Nii nagu Eestis, oli ka seal võimalik tegeleda mitmete spordialadega – võimlemise, kergejõustiku, korv- ja võrkpalliga. Kalevi seltsist kujunes kiiresti oluline kogukonnakeskus, mis sidus eestlasi ja aitas hoida nende identiteeti.

Kalev ei jäänud Eestisse – see levis üle maailma. Uutes kodumaades sündisid kogukonnad, kus liikumine ja Kalevi vaim aitasid säilitada sidet Eestiga ning hoida elus keelt, kultuuri ja ühtekuuluvustunnet.

Eesti Spordiselts Kalev on:

• liikumine kui eluviis
• kogukond ja ühtekuuluvus
• rahvusliku identiteedi hoidmine
• rahva tervis
• sportimine
• põlvkondade sidumine 

Iga Kalevi rühm – olgu Eestis, Rootsis või Kanadas – kannab sama sõnumit:
me kuulume kokku.

VII Eestimaa võimlemispidu on ka rahvusvaheline kohtumispaik. See on sild Eesti ja maailma eestlaste vahel, mis toob kokku inimesed, keda ühendavad ühised juured, väärtused ja kuuluvustunne ning teineteise toetamine.

2026. aastal, mil Eesti vanim spordiorganisatsioon Kalev tähistab oma 125 aasta juubelit, sünnib taas vaatemänguline VII Eestimaa võimlemispidu „Maaelu võlu“ – ühine lugu, kus tuhandete eri vanuses esinejate loodud värvikad mustrid staadionimurul viivad vaataja rännakule läbi Eestimaa ning kinnitavad lihtsat, kuid sügavat tõde: liikumine ühendab – põlvkondi, riike ja inimesi.

www.eestikalev.ee

Kalev – Sport ühendab!
Kalev – United by sport!