Global Estonian | Suvi mis jääb meelde – väliseesti noored kohtusid taaskord Veneveres
NoorEst väliseesti noorte keele ja kultuurilaager 2025. Autor/allikas: Kultuuriministeerium
NoorEst väliseesti noorte keele ja kultuurilaager 2025. Autor/allikas: Kultuuriministeerium

Suvi mis jääb meelde – väliseesti noored kohtusid taaskord Veneveres

Адрес: 
Eesti
Категория: 
Kultuur

Autor: Anna Jürgenson, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna praktikant

Ka käesoleval suvel tõi NoorEst väliseesti noorte keele ja kultuurilaager Eestisse, Veneverre, kokku pea sada väliseesti noort 24st erinevast riigist üle maailma. Jaotatud kolme vahetusse, said laagrilised  praktiseerida eesti keelt, nautida Eesti suve ning luua aastaid kestvaid sõprussuhteid teiste noortega. Laagri eesmärk on arendada väliseesti noorte eesti keele oskust ja teadmisi Eestist, pakkudes keeleõpet ja -praktikat loovas ja turvalises keskkonnas ning võimaldades noorte aktiivset suhtlemist Eestis elavate eakaaslastega. Veneverest on saanud  koht, kus Eestist eemal elavad noored korraga tugevdad oma juuri ja sidet Eestiga, aga ka jagavad oma seniseid elukogemusi uute sõpradega. 

Sada noort, 24 riiki ja üks ühine keel – Eesti 

Sel aastal olid laagrilised pärit Soomest, Rootsist, Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist, Rumeeniast,  Sloveeniast, Hollandist, Belgiast, Luksemburgist, Saksamaalt, Iirimaalt, Šotimaalt, Ühendkuningriigiist, Islandilt, Gruusiast, Venemaalt, Marokost, Keeniast, Bahamalt, USAst, Austraaliast ja Eestist. Paljudel neist noortest on vähemalt kakskeelne kodu, mis toob kaasa nii rõõme kui ka väljakutseid. Laagris küsiti noortelt, kuidas kakskeelne kodu nende igapäeva elu ja identiteeti mõjutab. Vastused oli ausad ja mitmekesised: eesti keelest on saanud salaklubi, sõnu on vahel raske leida, uute keelte õppimine on muutunud lihtsamaks, mitmest kultuurist arusaamine on kingitus, rahvusidentiteet on vahepeal segane, mitte ühtegi keelt ei osata korralikult, mitut keelt osates tekib ülem tunne, koduriigi keeles on tihti lihtsam tundeid väljendada, eesti keeles on ebakindlam... Läbi selliste arutelude saavad noored mõelda oma rahvusidentiteedi peale, olla osa keskkonnast kus just nende kogemus on normaalne ja leida kogukonna mõttekaaslasi.

Kolm vahetust, pea sada noort, ja lugematu arv uusi sõpru

Pole ime, et just laagri sotsiaalne pool on paljude noorte jaoks kõige sügavamalt südamesse jäänud. Viieteist aastane Vicki Itaaliast, kelle ema on eestlane ja isa itaallane, tõdes, et kõige ilusam osa laagrist on tekkivad  sõprussuhted: „Olen endiselt sõber paljudega, kellega kohtusin laagris kaks aastat tagasi. Me pole vahepeal kohtunud, aga kirjutame koguaeg.“ Kuna Vicki kodukeel on itaalia keel ja Eesti kogukonnaga Itaalias kokku ei puutu, on Venevere laager üks väheseidkohti, kus eesti keelt praktiseerida. Ka viieteist aastane Laura Hollandist kelle ema on samamoodi eestlane ja isa hollandlane ütles, et just see, et laagris on sarnase taustaga noored teeb kogemuse eriliseks: „Kohe kui kohtasin teist tüdrukut Hollandist, ütlesin ’tsau’ ja nüüd me saame ka Hollandis kokku.“ Kuueteist aastane Laura Iirimaalt, kes on juba kolm aastat järjest laagris käinud, kinnitas, et talle väga meeldib Veneveres ja, et sõprussuhted jäävad kestma ka pärast laagrit: „Me saame kokku, kui oleme üksteise koduriigis või suvel Eestis.“

Väliseesti noorte keele ja kultuurilaager on toimunud juba 15 aastat ning jätkab noorte ühendamist oma juurtega ka järgmistel suvedel. Noortelaagreid rahastavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ja neid viib koostöös partneritega läbi Integratsiooni Sihtasutus. Kui sinul või sinu noorel pereliikmel on Eesti juured ja soov osaleda, kirjuta julgelt Integratsiooni Sihtasutusele, et osa võtta ja rohkem infot saada!

Integratsiooni Sihtasutus: https://www.integratsioon.ee/ 

Rohkem infot leiad siit: https://integratsioon.ee/noorte-rahvuskaaslaste-keelelaager-eestis-2025

Jälgi nende tegevusi siit: https://www.facebook.com/NoorESTlaagrid

Tutvu ka teiste keelelaagritega: https://globalestonian.com/et/suvelaagrid-2025 


  

Веб-страница управляется Фондом интеграции.
Учредителем фонда является Эстонская Республика, от имени которой Министерство культуры осуществляет учредительные права.