Uuring: Eesti elanikud on aina usuleigemad
Usuteemaline uuring näitas, et traditsiooniline kiriklik religioossus Eestis pigem väheneb, enamik Eesti elanikest ei pea end ühegi religiooni või usu järgijaks. Lisaks näitas uuring, et eestlaste ja venekeelsete Eesti elanike suhtumine usku on endiselt väga erinev.
Siseministeeriumi tellimusel valminud usuteemaline uuring näitas, et traditsiooniline kiriklik religioossus pigem väheneb, enamik Eesti elanikest ei pea end ühegi religiooni või usu järgijaks. Kirik ja usk olid olulised vastavalt 25 ja 33 protsendile vastanutest ning see inimeste hulk on ajas kahanenud.
Uuring näitas ka, et eestlaste ja muust rahvusest elanike suhe religiooni on erinev, nagu see on olnud ka eelnevates küsitlustes.
"Eestlased on küll keskmiselt usuleigemad, kuid nende puhul tähendab luterlasena määratlemine sageli ka kogudusse kuulumist. Muust rahvusest elanike puhul ei käi usuline enesemääratlus ja koguduse liikmelisus nii sageli käsikäes. Seetõttu on luterlik kirik uuringu järgi jätkuvalt Eesti suurima liikmeskonnaga kirik," ütles siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee.
