NoorKunst.com on eesti noorema kultuuri häälekandja Euroopas
Juba kolm aastat on ilmunud veebiajakiri Noor Kunst. Selle eestvedaja ja idee autor Kristel Kaljund kirjutab selle sünniloost ja oma mõtetest seoses noorema loomepõlvkonnaga.
2026. aastal alustab kolmandat ilmumisaastat veebiajakiri Noor Kunst. Selle omamoodi tähtpäeva puhul surub kolleegium endal väljateenitud uhkusega kätt.
Kuidas siis ikkagi Noor Kunst? Euroopast vaadatuna tundub pea kogu eesti kunstivaldkond noor: Noore Kunsti väljaandja Die Blaue Brücke e.V. asub Münchenis ning vaadatuna siit, ühest Lääne-Euroopa suurlinnast, kus klassikuid täis suuri ja uhkeid muuseume jagub, paistab nii Eesti riik kui eesti kultuur noor, huvitav ja atraktiivne. Oleme seadnud sihiks kajastada gümnaasiumiikka jõudvaid ja jõudnud noori, aga ka eesti loomevaldkondade 20–30-aastaseid esindajaid-kultuurikandjaid Euroopas, jättes loomeinimesed, kes on oma loometee teise poolde jõudnud ja ehk rohkem püünel, teiste väljaannete avaldada.
Meie soov on nimelt olla platvormiks, kus Euroopas tegevad eesti nooremad loomepõlvkonnad teineteist leiavad ja rohkem üksteisest teada saavad. Selleks kirjutame oma rubriikides mitte ainult loomingulistest algustest ja otsingutest, vaid ka elust ja eesti inimestest enesest. Loomeinimese argipäev ja suhted, kandideerimised ja õppimised, saadud kogemused ja kultuuriidentiteedid – kõik see ja palju muud jõuab lõpuks ju ka loomingusse, mida kokkuvõtvalt saame nimetada eesti nooremaks kultuuriks Euroopaks. Võib öelda, et meid huvitab marginaal – eesti juurtega noored loojad, kelle defineerimine pole alati lihtne, ning meie missioon on olla hääletoruks neile, kes veel ei sära ajakirjanduse esilehekülgedel.
Kui alustada algusest, tuleb ära nimetada koroonaajal eesti sõpradega Saksamaal tekkinud idee, et asutame õige seltsi, et koordineerida oma tegevust Eesti kultuurisaadikutena. Ei, idee ei tekkinud saunas ega pitsi viina juures. Asutamisprotsessis olles sai mulle küll selgeks, et oleks samahästi võinud, sest ühingu asutamine (ja juhtimine) on Saksamaal üsnagi töömahukas tegevus. Nimeks sai valitud Die Blaue Brücke e.V., sest Baieris oli sadakond aastat tagasi, vahetult enne Esimest maailmasõda avangardistlik kunstnike ühendus Der Blaue Reiter – vast kunstis kuulsaim, mida siinkandil on pakkuda. Ning meie eesmärk oli ja on ehitada kultuurisilda. Pealegi soojendavad meie südant värvid sinine, must ja valge.
Mittetulundusühingu asutamise idee on tänaseks ennast tõestanud ja on võimaldanud mõnegi huvitava projekti sündimist ja teostamist. Põhiliste ja jätkusuutlike projektidena tahan nimetada kahte: Eesti filmisari Münchenis koostöös Euroopa suurima kultuurikeskuse Gasteigiga / Müncheni Linnaraamatukoguga ning veebiajakirja Noor Kunst. Sinna vahele jääb kunstitöötubade sari, aga ka eesti kirjandusüritused ja kontserdid.
Digitaalne maailm on väike ning diasporaal poleks nagu praegu diasporaad väga vajagi – Eesti on käeulatuses, Eesti uudisvood jooksevad non-stop telefonis ning somes on lisaks perele ja koolisõpradele kunagised naabrid, trennikaaslased ja kasvõi lasteaiakaaslased. Minu meelest – ja mind toetavad kultuuriuuringud – on aga diasporaal üksteisele palju pakkuda! Meil on sarnased kogemused, sarnane identiteedilähtekoht (ja palju võimalusi selle iseenda jaoks määratlemiseks!) ja üksteiselt palju õppida.
Kõigi meie eesti ürituste puhul murrame jätkusuutlikkuse üle pidevalt pead ning meie meelest on sellel kaks võtit: noorte kaasamine ja meie kultuuriturundus ning võrgustumine diasporaas. Noor Kunst kajastab just eesti nooremate põlvkondade tegijaid Euroopas ning seda noorte enda võtmes. Projektis löövad kaasa noored vabatahtlikud eelkõige Saksamaalt, Soomest ja Eestist, aga kajastamiseks oleme otsinud noori ka Itaaliast, Rootsist, Norrast, Eestist, Inglismaalt, Austriast jne jne. Meie pidevast edasiarenemisest kantud moto on pingutada, et jõuda kaugemale ja aina suurema hulga noorte väliseestlasteni! P. S. Lõbus peab mõistagi ka olema!
Siinkohal tänusõnad kõigile kaasteelistele nii Eestis kui mujal Euroopas!
