Liikuma kutsuvad emakeelepäevad Riias

Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja Edward Kess käis Riias Euroopas asuvate Eesti Koolide õpetajate kogunemisel.

20.–23. märtsil 2026 toimusid järjekorras XVI emakeelepäevad, kuhu tuli kokku 80 õpetajat eesti koolidest üle Euroopa ehk 14 riigist, et täiendada oma teadmisi ja oskusi, vahetada kogemusi eesti keele ja kultuuri õpetamisest väljaspool Eestit ning tunda koosolemisest rõõmu. Emakeelepäevad rändavad, leides kord aastas peatuspaiga ühes eesti kooli linnas, on selleks siis Amsterdam või Pariis, München või London. Sel aastal ootas kohtumispaik Riias. Kohalikud eestlased, Riia Eesti kooli õpetaja Ivika Keisele ja Läti Eesti Seltsi liige Aiva Plauča, olid kokku pannud suurepärase programmi.

Kõik algas reedel meeleoluka sissejuhatusega, mis kätkes endas jalutuskäiku linnas, et teada, mis on see paik, kus õpetajad kogunevad. Hoolimata sellest, et mitmedki on korduvalt lõunanaabrite pealinnas käinud, siis suunatud liikumisel avaneb nii tuntud kui ka tundmatu linn uue nurga alt. Jalutuskäigul saadi teada, miks Riia on Riia, kus on vana ja uue linna piir, kus on Balti keti jalajälg, milline kirik on Oleviste-kõrgune, kus elas ja õppis Kristjan Jaak. Õhtul võttis õpetajaid vastu suursaadik Eerik Marmei uhiuues Eesti saatkonnas, kus esinesid Riia Eesti kooli lastekoor Rukkililled (juhendaja Baiba Visendorfa) ja Skaņumāja muusikud Ilmārs Pumpurs ja Rolands Zelčs. Üllatusesinejateks oli Contra ja Armin Kõomägi, kes juhuslikult olid Läti rahvusraamatukogus oma raamatuid esitlemas ega pidanud paljuks õpetajaidki tervitada. Kääneteluuletus on nüüd kõigil peas ning Lullu äpp telefonis.

Laupäeval koguneti Läti Eesti Seltsi ruumidesse, kus õpetajaid haris keelekeskuse GAME juhataja Aleksei Razin. Pedagoogid said teada, kuidas õpetada keelt siis, kui on vaid paber, vildikad, käärid, võibolla veidi nööri ja... põrand. Ühendatagu aju, käsi ja emotsioon ning õppimine võibki alata, antagu vaid sõnale energia ning (kui karjuda tänaval seda, mida näha on, siis) iga samm viib jäätiseni lähemale. Aleksei Razini kirglikult jagatud lõputud metoodikavõtted on need, mida nii mõnigi õpetaja uue nädala tundidesse kaasa sai: sõnasulgpall või -duell, täheautod või -kaardid ennustaja juures... 

Õpetajate tööstressi aitas mõtestada ja teadlikustada psühholoog Rita Rätsepp. Kõigil on vaja kolleegi, kes jagab kogemusi, oma materjale ning pakub emotsionaalset tuge. Küll aga võib igaüks teinekord unustada, et töö ei ole elu, vaid osa elust, mistap on tähtis, kuidas märgata, et laev oleks vees, mitte vesi laevas.

Õhtuprogramm viis õpetajaid lätilikult Lidosse sööma ning hiljem Aleksei Razini juhendamisel seltskondlike mängude maailma. 

Pühapäeval tutvuti Riia Eesti kooli põnevate tegemistega. Pika ajalooga paarisajaõpilaseline kool on Riias prestiižne õppeasutus, kus lisaks eesti keele tundidele on kõigil tunniplaanis nii rahvatants kui ka koorilaul. Õpetajaid tervitas kooli direktori kohusetäitja Maiga Pigita ning õpetaja Ivika Keisele tutvustas kooli ajalugu ning õppetööd. Tõdeti, et eesti keelt oskavad koolis kõik õpilased ning kaks keelt elavad koolis rõõmsalt koos. Seinadki tervitavad kevadet: pienene ehk võilill, strazds ehk kuldnokk on vaid mõned pildid-sõnad, mis külalised selgeks said. Läti koolisüsteem PATS-hinnete ja kümnepallisüsteemi, eksamite ja tasemetööde eripära ning õpetamise põhimõtetega on samuti eriline ja huvitav, millest nii mõndagi kõrva taha panna tasub.

Õpetajaid õpetas tunnis liikuma ehk õpilasi liikuma panema Illuka kooli inglise keele õpetaja Kristi Lõbu. Kui käsi läheb püsti, läheb suu kinni, alles siis saab asuda ülesannete kallale, mida ei pea kindlasti laua taga istudes tegema, sest harjutused võivad olla seintel nii klassis, koridoris kui ka pargis puude küljes, teemade üle saab arutleda kõnnikoosolekul või etteütlust võib teha kahekesi (liigu, loe, jäta meelde, liigu ja dikteeri! ja korda). Liikumisampsud on tunni rikkus.

Kolm tihedalt tarkust ja tegevust täis päeva möödusid kiiresti ja saadud energia ning punnis teadmistepagasiga on kõigil hea ja tore eesti koolides noorte silmi särama panna, eesti keelt ja kultuuri elus hoida. Taaskohtutakse aasta pärast Brüsselis, kus Belgia Eesti kool võõrustab emakeelepäevalisi 12.–14. märtsil 2027.

Edward Kess
Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele õpetaja