Põlvkondadeülene kingitus: noor eestlanna Sydneys pälvis haridus- ja teadusministri tunnustuse juurte hoidmise eest
SYDNEY – Austraalia südasuvel, keset Sõrve suvelaagri laule ja traditsioone, seisis teise põlvkonna eesti-austraallane Ella Scott sõnatult. Talle oli just üle antud Eesti haridus- ja teadusministri Kristina Kallase tänukiri.
Austraalias Eesti suursaadiku Jaan Reinholdi poolt üle antud tunnustus märkis Ella elukestvat pühendumust eesti keele hoidmisele ja oma kultuuripärandi tutvustamist järgmisele põlvkonnale. Kuid Ella jaoks ei olnud tseremoonia kõige liigutavam osa mitte tema enda nimi paberil, vaid hetk, mil suursaadik tänas tema vanemaid.
„Olin sellest tunnustusest ja Jaani poolt minu vanemate mainimisest nii liigutatud, et mul oli sel hetkel rääkimiseks liiga palju pisaraid silmis,“ meenutas Ella. „Ma ei saanudki tol hetkel oma tänusõnu avalikult öelda, seega teen seda nüüd.“
Diasporaavanemate „nähtamatu“ töö
Ella lugu on võimas tunnistus sellest „nähtamatust“ pingutusest, mida on vaja, et hoida kultuuri elus tuhandete kilomeetrite kaugusel kodumaast. Sydneys sündinud ja kasvanud Ella side Eestiga sai alguse tema emapoolsetest vanavanematest.
Kuigi paljud Eestist kaugemal üles kasvavad lapsed triivivad oma juurtest eemale, kandsid Ella vanemad hoolt selle eest, et eesti päritolu ja eesti keel on kingitus, mitte kohustus. Tema ema rääkis tütrega eesti keeles sünnist saati, lugedes ja lauldes talle igal õhtul.
Ajal, mil internet ei pakkunud veel lõputult õppematerjale, oli ema loovus piiritu. Ta tõlkis Ellale eesti keelde isegi populaarse telesarja „Banaanid pidžaamades“ (Bananas in Pyjamas) tunnuslaulu ja muud lemmiklood ning koostas käsitsi õppelehti, et õpetada tütart eesti keeles kirjutama.
„See vaev, mida ta nägi, et julgustada mind eesti keelt õppima, on uskumatu,“ ütleb Ella. „Olen selle eest igavesti tänulik – suur aitäh sulle, ema!“
Kogu pere pingutus
Toetus ei olnud aga vaid ühepoolne. Ella isast sai tema kultuurilise hariduse kindel sammas, olgugi et ta ise ei ole eestlane. Ta veetis autos lugematuid tunde eestikeelseid lastelaule kuulates ja kaasa lauldes, vaatas kannatlikult eestikeelseid filme, millest ta alati lõpuni aru ei saanud ning on olnud aktiivne liige Sydney Eesti Maja kogukonnas juba enne Ella sündi.
Alates säästmisest, et reisida iga kahe aasta tagant Eestisse, kuni Ella toetamiseni tema vahetusaastal Eestis 2019. aastal – tagasi vanemad, et eestlus oleks tema identiteedi lahutamatu osa.
Teatepulga edasiandmine Sõrves
Täna on Ella ise Austraalia ühe suurema noorte eestlaste Sõrve suvelaagri üks võtmefiguure, kus ta muudab oma vanemate tehtud töö inspiratsiooniks teistele. Ta peab privileegiks jagada eesti pärandiga kaasnevat rõõmu noorte Austraalia eestlastega.
„Nad on süstinud minusse teadmise, et side oma eesti pärandiga ja eesti keele rääkimine on midagi, mille üle uhkust tunda,“ märgib ta.
Samal ajal kui Ella Scott pälvis Eesti riigi ametliku tunnustuse, on tema lugu meeldetuletuseks kogu üleilmse eesti kogukonnale: kultuur ei ela edasi ajalooraamatutes, vaid uinutavates unelauludes ja vanemates, kes ei lase keelel vaikida.
