Marin Mõttus: Uusaastasoovi asemel
Head eestlased üle ilma
On kolmekuningapäev. Kui aasta esimene nädal oli meist paljude jaoks veel peohõnguline, siis nüüdseks on uusaastasoovid selleks korraks soovitud. Ja soovidel on kalduvus täituda eelkõige siis, kui nende suunas ise tegutseda. Meie siin Tallinnas oleme uue aasta algul tegutsemistahet täis ning loodame, et eestlaslikku ettevõtlikkust, nutikust ning ühtehoidmist jagub teilgi, kus iganes maailma otsas te siis ka ei asu.
Alustuseks väike tagasivaade. 2025 oli meeliülendav ja vägev aasta eestlastele Eestis ja kõikjal mujal üle ilma: pidasime maha ilmatu uhke laulu- ja tantsupeo ning ESTO. Laulu- ja tantsupeol osales möödunud aastal sadakond eesti koori ja tantsurühma väljastpoolt Eestit ning see on aukartust äratav number: au ja kiitus tegijaile, koorijuhtidele ja tantsuõpetajatele! Kõik osalejad ja publik said seekordsel peol pealaest jalatallani vihmamärjaks ning küllap selline emotsionaalne (taas)kohtumine Eesti suvekliimaga lisas laulurõõmule just selle vajaliku koos tegemise tunde: aga ära tegime, paduvihma kiuste! Vahetult enne laulupidu toimunud ESTO täitis Tallinna vanalinna nurgad ja nurgakesed külalistega kõigilt kontinentidelt, kes oma juuri otsisid ja loodetavasti ka leidsid; mitu kohvikut ja baari muundusid linnarahva rõõmuks ESTO salakõrtsideks ning Kultuurikatel pakkus paika tõsisteks aruteludeks lausa kümnes erinevas töötoas. Esimest korda ajaloos ulatus seekordne ESTO ka Narva, pakkudes sealsele rahvale võimalust kohtuda eesti ühiskonna sellise tahuga, mis neile ehk varem üsna kaugeks oli jäänud.
Pidusid ja suurüritusi naudime me kõik ning nende korraldajaid tunnustame rõõmuga. Kuid need ei oleks võimalikud ilma selle igapäevase tööta, mida teevad eesti keele õpetajad enam kui kaheksakümnes eesti koolis, pühapäevakoolis või õppegrupis üle terve maailma. „Kaob keel, kaob rahvas“, ütleme veendunult. Sest just keele kaudu kandub edasi me kultuur ja meelelaad ning eesti õpetaja välismaal on keskpunkt, mille ümber koondub eesti elu püsimine. Õpetaja Laur kinkis Arnole viiuli; teie, õpetajad, kingite eesti lastele välismaal nende esivanemate keele. Olge te tänatud ja jõudu edasiseks!
Mida siis algav aasta meile toob? Oleme mõelnud, et 2026. aasta võiks olla noorte aasta. Välismaal elavate noorte jaoks toimub Eestis suviti palju põnevat, kuid tänavu tahaks sellele endisest rohkem kõlajõudu ja sisu anda ning eelkõige pakkuda rohkem konkreetseid võimalusi Eesti eluga praktiliselt kokkupuutes olla.
Teismelistele noortele oleme juba aastaid pakkunud võimalust osaleda juulis-augustis Kesk-Eestis Veneveres eesti keele ja meele laagris. Venevere on omamoodi müstiline koht: sealt jõuab paari tunniga nii Tallinna, Tartusse kui Viljandisse, samas elatakse keset „päris“ maad, põldu ja metsa. Nagu vanaema juures maal, ainult tikripõõsad on puudu… Seni pole kõik soovijad laagrisse mahtunud ja tänavu on meil plaanis laagriliste arvu pisut suurendada, et keegi ei peaks sellest kogemusest ruumipuudusel ilma jääma. Kes aga natukest tööd ära ei põlga, sellele pakume võimalust teha kaasa üks õpilasmaleva vahetus. Peale töö pakub malev ärgast koosolemise ja -tegemise aega; see kogemus on olemas väga paljudel noortel (ja mitte nii väga noortel) Eesti eestlastel ning julgeme öelda, et ainult sinust endast sõltub, kui palju ägedat sa malevasuvest kaasa võtta oskad ja jaksad.
Augustis, mil enamuses riikides puhkuste aeg nii tööl kui ülikoolides, kutsume noori vanuses 18-35 Eesti eluga nädala või kümnepäevaku jooksul lähemalt tutvust tegema. Päris turismireise me korraldada ei kavatse, pigem kiikame sinna, kuhu tavaliselt vaadata ei osata või ei õnnestu. Uurime asjatundjate osalusel, mis võimalusi pakub Eesti tööturg ja akadeemiline maastik. Kutsume kaasa mõtlema tõsistel ja elulistel teemadel: kui turvaline on Eestis ja kuidas seda ilusat väikest maad praeguses heitlikus maailmas kaitsta? Kindlasti käime looduses, olgu see siis Soomaa või seenemets, või äkki hoopis suitsusaun keset põlislaant. Ja kindlasti on seal kõikjal meiega koos noored Eestist ning nemad teavad kõige paremini soovitada, kuhu siin Eestis suvel minna: kas Viljandi Folgile või Paide Arvamusfestivalile, Seto Kuningriigi päevale või hoopis Muhumaale Kadri(de)le külla (et täpsemalt teada saada, millistest Kadridest jutt, tuleb endal kohale tulla).
Ajaloohuviga noortele on pakkuda eriti põnev üritus: Eesti Mälu Instituudi korraldatud suvekool, mis viib osalejad oma juuri otsima ja Eesti riigi lätete juurde. EMI on üks Eesti kõige põhjalikumaid ja pikima ajalooga mäluasutusi, kus koostatakse eesti pagulaste andmebaasi, uuritakse metsavendluse lugu Eestis ning muid ajalooteemasid, millest süvitsi hoopis rohkem teada võiks, kui enamus meist praegu teab. Suvekool viib osalejad ka Tallinnast välja paikadesse, mis Eesti lähiajaloo seisukohalt olulised ning kuhu juhuslik turist naljalt teed ei leia.
Loomulikult saab ka sel aastal taotleda stipendiumi praktika sooritamiseks Eesti ettevõtetes ja riigiasutustes. Senine tagasiside praktikaprogrammile on olnud väga positiivne, sest just praktika annab kogemuse Eesti tööelust ja ettevõtluskliimast, keelepraktika ning samuti ka erialase kontaktivõrgustiku. Viimane kulub tulevikus marjaks ära, kui kavatsetakse Eestisse elama ja tööle tulla, aga võib aidata leida koostöövõimalusi Eestiga ka mujal elades. Välismaal õppinud ja töökogemuse saanud praktikantide – ehk ka tulevaste töötajate – vastu on huvi suur ning rõõmuga pakume tuge praktikabaasi leidmisel.
Kuid loomulikult on Eestisse oodatud kõik eestlased: nii need, kes aastatelt noored, kui need, kes hingelt noored (nii on viimasel ajal kombeks öelda), kui ka need, kes end rõõmuga vanaks või keskealiseks peavad. Ning kindlasti mitte ainult suvel ega jõulude ajal. Ehk on magusaim aeg just praegu, kui pudenevad jõulukuused selleks mõeldud kogumiskohtadesse viiakse (jaa, seegi on meil hoolega läbi mõeldud nagu eestlastel ikka!), töökohtades kollektiivselt „asjalikuks hakatakse“ ning kultuurielu tuleb jõulukontsertide ning -etenduste hardusest tagasi ärksale vaimulainele. Kõik hakkab taas toimuma, värske jõu ning uue energiaga.
Kogu värske teave kõigi eespool mainitud – ja ka mainimata jäänud – algatuste kohta, erinevate taotlusvoorude ja muude sündmuste kohta jõuab kõigepealt just Global Estoniani veebilehel ja uudiskirja. Loe ise ja saada sõbrale edasi!
Marin Mõttus
Üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja
