Väliseestlase Kadri Rõugu pärandi toel asutati fond, et arendada eesti keeleteadust
Kadri Rõugu pärandist laekus Tartu Ülikooli toetusfondi 1,6 miljonit eurot, mille abil asutati perekond Rõugu eesti keele fond, et edendada ja arendada eesti keeleteadust ning eesti keele ja keeleteaduse õpinguid Tartu Ülikoolis.
Annetus on lisa 2022. aasta algul Rõukude perekonnalt laekunud rohkem kui kahele miljonile eurole, mis suunati pärandaja soovil eesti keele hüvanguks eesti ja üldkeeleteaduse instituuti. See on suurim annetus, mis Tartu Ülikooli toetuseks kunagi tehtud.
Sel sügisel laekunud 1,6 miljoni euro säilitamiseks ja kasvatamiseks otsustas eesti ja üldkeeleteaduse instituut luua Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde eesti keele fondi, mis kannab Kadri Rõugu ja tema vanemate mälestuse jäädvustamiseks perekond Rõugu nime. Fondi abiga toetatakse eesti keele ja keeleteaduse edendamist, pakkudes üliõpilastele stipendiume, doktorantidele ja akadeemilistele töötajatele õpi- ja töörändestipendiume ning töörühmadele uurimistoetusi.
Kadri Rõuk oli väliseestlane, kes elas Kanadas Calgarys ja lahkus meie seast 2021. aastal. Tema vanemad Nikolai ja Gerda Rõuk õppisid Tartu Ülikoolis. 1944. aastal Eestisse sisse tunginud Nõukogude Punaarmee eest põgenes perekond esmalt Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse, kus Kadri isast sai kohaliku Calgary Eesti kogukonna kirglik eestvedaja. Kadri Rõuk õppis Alberta Ülikooli Calgary kolledžis õpetajaks ja töötas terve elu Calgarys õpetajana.
Kadri, tema ema Gerda Rõuk ja isa Nikolai Rõuk. Autor/Allikas: Erakogu
Pärandi esimesest osast toetati märkimisväärsel hulgal teadus- ja arendustegevust. Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Liina Lindströmi sõnul on instituut päranduse toel investeerinud ülikooli kõige väärtuslikumasse varasse – oma töötajatesse ja akadeemilisse järelkasvu.
Saadud raha eest loodi kaks eesti keele õpetamisega seotud doktorantuurikohta, maksti üliõpilastele stipendiume ning moodustati konverentsikülastusfond doktorantidele ja töötajatele. Samuti on rahastatud väiksemaid teadusprojekte ja käivitatud uusi, millele on hiljem saadud ka välisrahastus. „See on olnud suur võimalus ennekõike noortele teadlastele nende akadeemilise karjääri alguses. Lisaks on instituut uuendanud foneetika labori ja psühholingvistika labori sisseseadet ning tehnikat auditooriumides ja töötajate ruumides,“ ütles Lindström.
Vast loodud eesti keele fondi põhikapitali investeerimisest saadud kasumi arvelt hakatakse maksma stipendiume ja toetusi. „Investeerime fondi vahendeid vastutustundlikult, et annetus aja jooksul kasvaks ja pakuks tuge nii järgmiste põlvkondade kui ka eesti keele hüvanguks. Esimesed stipendiumikonkursid on planeeritud 2027. aastaks, mil fondi tulem on prognoosi kohaselt esimeste väljamaksete tegemiseks piisav,“ ütles Tartu Ülikooli Sihtasutuse juhataja Leelo Muru.
Muru tõi esile, et paljud iseseisvuse taastamise järgsed toetused Tartu Ülikoolile tulid just väliseesti peredelt – inimestelt, kes mõistsid, kui haavatav on eesti keel ja kultuur ilma tugevate institutsioonideta. „Oleme siiralt tänulikud, et Kadri Rõuk otsustas oma perekonna pärandi eesti keele ja hariduse heaks annetada. Loodan, et see innustab teisigi sarnastele sammudele mõtlema,“ ütles Muru.
Kadri Rõugu pärand näitab, et ka ajal, mil avaliku rahastuse võimalused on piiratud, võib erasektori ja vilistlaste panus avada uusi uksi ning hoida elus ülikooli missiooni – tagada Eesti haritlaskonna ning eesti keele ja kultuuri järjekestvus.
