Mis kasu on ettevõtjal Eesti saatkondade juures avatud ettevõtluskeskustest?
Välisministeerium on viimasel aastal avanud oma saatkondade juures ettevõtluskeskused, mille eesmärk on aidata meie ettevõtteid uutel turgudel. Ettevõtluskeskused on avatud Londonis, Pariisis, Riias, Washingtonis, Soulis ja Singapuris – neile lisanduvad veel Berliin ja Kopenhaagen.
Välisministeeriumi äridiplomaatia juhi Priit Kallakase sõnul tuleb ekspordilepingute saamiseks välisturule kohale minna, luua isiklikke suhteid ja tõestada, et oled usaldusväärne partner.
„Seal on märkimisväärne vahe, kas kutsud potentsiaalse partneri hotelli fuajeesse või saatkonna juurde ettevõtluskeskusesse. See on ruum, mis kinnitab automaatselt, et tegemist on soliidse ja usaldusväärse partneriga ning kannab samal ajal toetavat sõnumit Eestist kui riigist, kus luuakse maailmatasemel tehnoloogiaid,“ sõnas Kallakas.
Need on korraliku esitlustehnikaga ruumid, mis sobivad nii ärikohtumiste, tooteesitluste kui ka ürituste korraldamiseks.
Kallakase sõnul on lisaks ruumidele oluline kohaliku turu tunnetus ja võrgustik. Meie saatkondades töötavad majandusdiplomaadid ning EISi ekspordi- ja välisinvesteeringute nõunikud, kes aitavad ettevõtteid nii kontaktide leidmisel kui annavad ka nõu muudes küsimustes. „Ettevõtluskeskus iseenesest ei taga suuremat eksporti, aga kui ettevõtted vaatavad seda kui ressurssi, mida õigel hetkel enda kasuks tööle panna, siis on see oluliseks toeks,“ julgustas Kallakas ettevõtteid saatkondade poole pöörduma.
Üks hea näide, kuidas Eesti ettevõte ettevõtluskeskuse enda kasuks tööle pani, on krüptoülekannete haldamise tarkvara arendav CryptoSwift.
„Singapuris toimub meie valdkonnas maailma suurim konverents Token2049. Selleks, et jõuda meie jaoks oluliste klientideni, korraldasime konverentsi ajal ettevõtluskeskuses enda kõrvalürituse,“ selgitas ettevõtte kaasasutaja Uve Poom.
Tema sõnul ei ole paljude valdkondlike tipptegijatega võimalik lihtsalt kohtumist kokku leppida, aga kui pakkuda neile võimalust osaleda näiteks mõnes vestlusringis, siis saab suhe hoopis teise kvaliteedi.
„Eesti ettevõtluskeskus on sama futuristlik kui Singapur ise, nii et brändingu mõttes on tegemist erakordselt laheda ürituspaigaga. Isegi hea raha eest on sama tasemega kohta Singapuris raske leida,“ sõnas Poom ning soovitas ka teistel Eesti ettevõtetel Singapuri poole vaadata, sest tegemist on väravaga kogu Aasia ja Vaikse ookeani regiooni.
USA turule sisenemise kogemusest rääkis Eesti kaitsetööstuse ettevõtte Vegvisiri äriarenduse asepresident Siim Saliste. „Ega USA turule lihtne saada ei ole. Saatkond ongi meile ainuke uks, kustkaudu sisse tulla,“ ütles Saliste.
Tema sõnul on USAs asjaajamine väga valitsusekeskne ning kaitsevaldkonnas töötavad enamus kliendid asutustes, kuhu lihtsurelikke sisse ei lasta. „Vegvisiril on siiski õnnestunud järjepideva töö tulemusel jõuda sammuke edasi ja nüüd on meil Põhja-Ameerikas arendusklient, kellega koos arendame nende turu jaoks sobivamat toodet,” sõnas Saliste.
„See on raske ja aeglane turg, aga kindlasti tasub see ootamist. Saatkondades asuvad ettevõtluskeskused on head sisenemispunktid, aga edasi peab ikka ise minema,“ lõpetas ta.
Ettevõtluskeskused pakuvad muu hulgas teavet Eesti ärikeskkonna, meie ettevõtete loodud tehnoloogiate, e-riigi lahenduste ja küberturvalisuse kohta ning tutvustavad Eestit kui investeerimiskeskkonda. Samuti toimuvad regulaarselt erinevad äriseminarid ja üritused, kus on võimalik Eesti ettevõtetel uusi kontakte luua.
Ettevõtluskeskuse loomist rahastati Euroopa Liidu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu „NextGenerationEU“ vahenditest.
Ettevõtluskeskuste kontaktid ja info: www.vm.ee/ebh
